Shaun Tani lahedad joonistused

Vaata veel pilte Shaun Tani veebilehelt.

Second Life'ile ennustatakse hääbumist

Rupert Neate kirjutab Telegraphis, et samad eksperdid, kes ennustasid vaid kolme aasta eest, et virtuaaltõelisuse sait Second Life võib olla aastakümne kõige suurem veebiprojekt, mis teeb peagi tuule alla nii YouTube'ile kui ka MySpace'ile, prognoosivad nüüd sellele tehismaailmale vaikset kustumist.

In 2006 multinational companies, including BT, Coca-Cola, Adidas and Toyota, were scrabbling to create “in world” presences to profit from what was expected to be the next great internet cash cow.

But today the Second Life high street is mostly deserted, as businesses have realised that despite management claims that the site has 15m members, far fewer people actually play the game. Research forThe Daily Telegraph shows just 580,000 people logged on to the game last week.

Campbell's fun

Autoriks särgi- ja muidukunstnik Sergei Steblina.

Tagurpidipudeli õlleklaas

Lisainfot ja osta saab siit

Kirjanikud versus veebisaidid

Alison Flood vahendab Guardianis oma uusimaid teoseid YouTube'i kirjanduslikust analoogist Scribd avastanud ilmakuulsate kirjanike pahameelt ning märgib, et kiire otsing mainitud veebisaidil näitab, et sealt saab tasuta alla laadida näiteks JK Rowlingi, Aravind Adiga, Salman Rushdie, Ian McEwani, Jeffrey Archeri, Ken Folletti, Philippa Gregory ja JRR Tolkien raamatuid.

Neil Blair, Rowling's lawyer, said the Harry Potter downloads were "unauthorised and unlawful" and that the website had been asked to take them down. "We are aware of this and we've asked them to take them off," he said. "They are quite helpful and they act immediately, but they won't police it themselves."

Kirjanike veebiprobleemid siiski ainult tasuta failijagamisega ei piirdu - Los Angeles Times'i kirjandusnurk Jacket Copy kirjutab nimelt, et beetastaadiumis olev sait FiledByAuthor on kokku kogunud 1,8 miljoni maailma autori andmed ja üritab kirjanikele nende "tasuta" saiti maha müüa hinnaga $99 või $399 aastas.

"I'm naturally dubious of sites that purport to be community building sites for authors, simply because authors today tend to build their own communities via their websites, blogs and MySpace or, increasingly, Facebook pages that allow them to control their content," says author Tod Goldberg, who compared FiledByAuthor to other literary websites that he's signed up for -- RedRoom, GoodReads -- and failed to maintain. Except there is one key difference.
At those sites, authors sign up voluntarily. At FiledBy Author, 1.8 million writers are already conscripted -- and they can't be removed from the site. There is no opt out.

Kosmosejaamas puhkes tualetiskandaal

Luke Harding teatab Guardianis, et rahvusvahelises kosmosejaamas ISS on piirideülene koostöö tõsiselt häiritud - Venemaa kosmonaut Gennadi Padalka kurdab nimelt, et pärast seda, kui kosmoselennud viidi 2005. aastal venelaste algatusel kommertslikele alustele, on senised semulikud kosmosesuhted mõranenud ja nüüd ei lubata tal enam kasutada ameeriklaste trenniratast ja tualetti ning süüa ühendriiklaste maitsvamat toitu.

Padalka, who will be the station's next commander, said the arguments date back to 2003, when Russia started charging other space agencies for the resources used by their astronauts. Other partners in the space station responded in kind.

Joseph O'Neill - Netherland

'So here's my thinking, Hans.' His hands were in the pockets of his shorts and he was looking at Chadwick's grave. 'I'm thinking a cricket club might not be big enough. To get the attention of the NPS, I mean. It might seem exclusive; small-time. People might feel it has nothing to do with them.' He quickly said, as I might interrupt him, 'But they'd be wrong. And that's what I've got to make them see. This isn't just a sports club. It's bigger than that. My own feeling - and listen to me on this before you say anything, Hans, this is something I've been thinking about a lot - my own feeling is that the US is not complete, the US has not fulfilled its destiny, it's not fully civilised, until it has embraced the game of cricket.'

Iirimaal sündinud, Hollandis üleskasvanud ning Ameerika Ühendriikides elava Joseph O'Neilli 2008. aastal ilmunud arvult kolmas, autobiograafilise kõrvaltooniga romaan Netherland pälvis kirjanduskriitikute poolt harvanähtavaid ahhetusi ning lubadusi, et see korjab kokku kõik suuremad kirjandusauhinnad, ent paraku omandas raamat omalaadse luuseristaatuse, sest kukkus jonnaka järjekindlusega välja kõigist raamatuauhindade lühinimekirjadest ja romaanile andis minu hinnangul igati õigustatud kullasära külge alles 2009. aasta PEN/Faulkneri Kirjandusauhinna võit.
Julgen arvata, et oma romaani kõrvaletõrjutuses on suuresti süüdi O'Neill ise, kes, nagu ta on mitmetes intervjuudes ausalt tunnistanud, soovis luua raamatusse ennekõike Häält, kelleks on antud romaanis Hollandi päritolu Londonist New Yorki koliv pangandusanalüütik Hans van den Broek, samas kui tegevust kui sellist pidas ja peab ta endiselt teisejärguliseks.
Tänapäeva keskmisele raamatulugejale on selline tegevusenappus ning minajutustaja meenutustele, arutlustele ja mõtte- ning sõnamängudele keskendumine ilmselgelt juhet kokkujooksutava toimega, mistõttu polegi põhjust imestada, miks aina enam populariseeruvad raamatupriisid Netherlandi järjekindlalt kõrvale tõrjusid.
OK, las ma nüüd toonitan kohe kahte asja, et ei jääks valet muljet - Netherland ei ole igav raamat ja ma pole öelnud, et raamatuauhindade populariseerumine on halb asi :-)
Ei ole lihtne vastata küsimusele, mis on Netherlandi sisuks... ennekõike on see üks viimase aja parimaid sissevaateid 9/11 järgsesse Ameerikasse, selle hirmudesse, lootustesse ja pettekujutelmadesse, see on teos Ameerika unelmast, muidugi on see raamat sest "vanast Hollandi linnast" New Yorgist, samuti üks parimaid, mida ma lugenud olen... ja otse loomulikult on see raamat kriketist, sest veidrast spordialast, millel pikka ajalugu ja sügavad juured nii siin- kui ka sealpool Suurt Lompi, ent mis sellele vaatamata tänapäeval muudele spordialadele oluliselt positsioone on loovutanud ning mille nähtamatus on näiteks Ameerika Ühendriikides võrreldav nende sisserändajate nähtamatusega, kes kriketit harrastavad, mis annab ainsale valgele mehele väljakul ehk siis minajutustajale (You want a taste of how it feels to be a black man in this country? Put on the white clothes of the cricketer. Put on white to feel black.) võimaluse sukelduda Ameerika olemuse mõistmise rajale läbi sealsete subkultuuride...
Lisaks on see sotsiaalselt ja emotsionaalselt tark romaan inimsuhetest ja üksindusest ja kadumistest ning väga väga huvitavatest karakteritest, kelle seas kerkib eredalt ja aeg-ajalt koguni minapeategelast varjutades esile raamatus tähtsat rolli mängiv Gatsby-mõõtu visionäärist kriketifänn Chuck Ramkisson, kelle tegelaskuju on sedavõrd särav, et kui raamatuteilmas antaks sarnaselt filmiringkondadele välja Oscareid kõrvalosatäitjatele, siis paneks O'Neill selle priisi küll 2008. aasta eest ilma igasuguste probleemideta taskusse :-)
O'Neilli kirjakeel on intelligentne, tabav ja leidlik ning raamatut oli vähemalt minul küll väga raske käest panna (võtsin raamatu, tunnistan, kätte tõsiste eelarvamustega, sest no kes usub tegelikult, er kriketist on võimalik kirjutada tõeliselt tuusa romaani :-) ), selle neelamine läks kiiresti ja tõrgeteta, järelamaitsena oli pea täis mõtteid, emotsioone ja uusi teadmisi... kindlasti on tegemist teosega, mille ma kunagi veel vähemalt korra üle loen.
Soovitan seda ühte 2008. aasta parimat ilukirjanduslikku teost keskmisest taibukamale ja nõudlikumale raamatugurmaanile.

9,5/10

Mr Scruffi uus singel

Mr Scruffi 5. aprillil ilmuva singli Nice Up The Function värske video, kaasa lööb ka Roots Manuva.
Unify before we die like dogs
All we need is just some chips and cod
So fly your flag now, show me your mix
Everybody everybody, immigrants and rejects
Wicked!
Osta saab siit

Pesemata autoakna kunst

Autoriks Scott Wade.

Stern hoiatab musta stsenaariumi käivitumise eest

Decca Aitkenhead vestleb Guardianis 2006. aastal ilmunud raportiga Stern Review kliimasoojenemisele hinnalipiku külge riputanud ja seejärel üheks tunnustatuimaks antud valdkonna eeskõnelejaks muutunud Nicholas Sterniga, kes tunnistab, et maailma riikide juhid pole tõenäoliselt kliima globaalse soojenemise ohte senini lõplikult tajunud ning möönab, et kliimamuutused võivad olla kiiremad ja laialdasemad, kui tema ja enamik teisi spetsialiste seni on ennustanud.

"When it came out, people thought I'd over- egged the omelette. But all the things people were looking at turned out to be worse than they thought. Doing nothing looks even more reckless than it did even a few years ago." He pauses, as if uneasy with such an intemperate word, but keeps going. "Recklessness is the only word. I mean, we have to recognise the scale of the risk. If we go on at anything like business as usual, we'll be at concentration levels by the end of this century which will give us around a 50-50 chance of being above five degrees centigrade relative to, say, the 19th century. We humans are only 100,000 years old. We haven't seen that for 30 to 50 million years. We haven't seen three degrees centigrade for three million years. The idea that humans can easily adapt to conditions like these ..." He lets the proposition tail away, too foolish even for words.

Vaata ka:

Stern: parim aeg roheliseks revolutsiooniks

lo specchio del corpo

Autoriks Roberto Kusterle.

Vähilised tunnevad valu

Jennifer Viegas vahendab Discovery Channeli veebilehel kahte uuringut, mis näitavad, et vähilised, nagu näiteks homaarid ja krabid, tunnevad valu ja stressi, milline leid lisab oma osakese tõenditekuhja, mis kinnitavad tõsiasja, et kõik loomad, linnud, kalad ja putukad võivad kannatada ja tunda piinu.

In the past, some scientists reasoned that since pain and stress are associated with the neocortex in humans, all creatures must have this brain structure in order to experience such feelings. More recent studies, however, suggest that crustacean brains and nervous systems are configured differently. For example, fish, lobsters and octopi all have vision, Elwood said, despite lacking a visual cortex, which allows humans to see.

Kuidas muuta MacBook veelgi stiilsemaks

via diskursdisko.de

Aurupungiversioon Pinocchio loomisest

Autoriks 3D-kunstnik Fabricio Moraes.

Aprillikuu Tarkade Klubi

Käimasoleva Darwini aasta puhul on Tarkade Klubi suurmehele juba ajakirjaveerge pühendanud, ajakirja aprillinumbris on aga luubi all viimased teadmised evolutsiooniuuringute vallas.

Kaanelugu kirjeldab evolutsiooni toimimise kõige peenemaid mehhanisme molekulide tasandil, paljastades, kuidas muutused ühtede ja samade geenide avaldumises on loonud looduse liigirikkuse.

Vesteldakse akadeemiku ja Postimehe poolt jaanuaritormi järel Aasta Inimeseks nimetatud Tarmo Soomerega ning uuritakse lingvist Merritt Ruhlenilt, kuidas saab võrrelda inimeste ja keelte evolutsiooni.

Tarkade Klubi toimetaja Andero käis rändamas Lääne-Saharas ja vahendab muljeid sellest poliitiliselt ja ka kliima poolest tuliselt maalt.

Tähelepanu pälvivad Maa mõlemad poolused. Põhjanaba vallutamisest möödub 100 aastat, kuid vaidlused Robert Peary saavutuse üle pole vaibunud. Lõunamandril on teadlased aga esmakordselt põhjalikumalt uurinud salapärast Gamburtsevi mäeahelikku.

Ümmargune arv aastaid, nimelt 300, möödus äsja ka Alexander Selkirki pääsemisest üksikult Vaikse ookeani saarelt. Tema lugu inspireeris Daniel Defoed kirjutama romaani Robinson Crusoest. Nüüd on arheoloogid leidnud päris-Robinsoni kunagise eluaseme ja taastanud tema toonaseid elutingimusi.

Juttu tuleb veel sellest, kuidas mobiiltelefonid meie mõtlemismalle ümber kujundavad ja kuidas lendamist keskkonnasäästlikkusega ühendada on võimalik.

Kuidas kosmos lõhnab?

Tariq Malik vahendab LiveScience'is kosmonautide suhteliselt üllatavat väidet, et kosmosel on oma spetsiifiline lõhn, mida on ka Maale naastes raske unustada.

Former NASA astronaut Thomas Jones, a veteran of three spacewalks before retiring from spaceflying in 2001, thinks the odor could stem from atomic oxygen that clings to spacesuit fabric.
"When you repressurize the airlock and get out of your suit, there is a distinct odor of ozone, a faint acrid smell," Jones told SPACE.com, adding that the smell is also similar to burnt gunpowder or the ozone smell of electrical equipment. "It's not noticeable inside the suit. The suit smells like plastic inside."
The smell, he adds, only occurs on a shuttle or the space station after a spacewalk and is unmistakable to astronauts working with the spacesuits and equipment that was used in the vacuum of space.
"In those tight spaces, your nose gets right next to the fabric," Jones said. "I like to think of it as getting a whiff of vacuum!"

Kuidas toimub inimaju geenikaardistamine

Jonah Lehrer kirjutab Wiredis Alleni ajuuuringute instituudis läbi viidavast inimaju üksikute geenide ja neuronite tasemel kaardistamise teedrajavast tööst ning selgitab, mida uurijad juba on avastanud ja millist tulu sest ülimalt töömahukast ettevõtmisest võib pikema aja vältel tõusta.
The human brain is surprisingly bloody. I've worked in neuroscience labs, and I'm used to seeing brains that are stored in glass jars filled with formaldehyde, the preserved tissue a lifeless gray. But this brain—removed from a warm body just a few hours ago—looks bruised, its folds stained purple. Blood drips from the severed stem, forming puddles on the stainless steel table.
I'm in the dissection room of the Allen Institute for Brain Science in Seattle, and the scientist next to me is in a hurry: His specimen—this fragile cortex—is falling apart. Dying, the gray matter turns acidic and begins to eat away at itself; nucleic acids unravel, cell membranes dissolve. He takes a thin, sterilized knife and slices into the tissue with disconcerting ease. I'm reminded of Jell-O and guillotines and the meat counter at the supermarket. He saws repeatedly until the brain is reduced to a series of thin slabs, which are then photographed and rushed to a freezer. All that remains is a pool of blood, like the scene of a crime... ;-)

Vaata ka:

Alva Noë: Sa ei ole sinu aju

Venelased alustavad marsieksperimenti

Tom Parfitt teatab Guardian'is, et tuleval teisipäeval algab Moskvas eksperiment, mille käigus suletakse Marsile suunduva kosmoselennu olude imiteerimiseks kuus vabatahtlikku 105 päevaks tillukesse ruumi ja uuritakse, kuidas nad seal hakkama saavad ja millised probleemid neil tekivad.

The idea is for the 550 cubic-metre "ground exploration complex" (GEC) to recreate as closely as possible the atmosphere of a spacecraft racing through the solar system, bombarded by cosmic radiation. Any return flight to Mars - at least 34 million miles from our planet - would take between 18 months and three years, including landing and exploration.
The volunteers - four Russians, a French airline pilot and a German army engineer - will be kept under constant camera surveillance to record the physical and psychological impact of their time in the isolation chamber.
They will eat packaged rations, wash with damp tissues and spend several hours each day conducting experiments, just as astronauts would on a real space flight. They will use the same toilet as crew on the international space station, which has fans to propel waste into a "sanitary receptacle". They will eat together, work out in a tiny gym - and may even get in to the odd punch-up.

The Solaris Book of New Science Fiction Volume Three

I'm as guilty as anyone else of making assumptions about the future. I'm a huge fan of alternate history, steampunk, military science fiction and pulps. And I read and relish a great deal of near-future dystopian science fiction. But I also miss the spaceships and bright, optimistic futures, those other alternative visions of a time, hundreds of thousands of years from now, in which humanity is braving the stars, exploring new worlds, encountering new peoples and proving their worth amongst the stars. I miss the fun. I miss the adventure.

Here then, in this third volume of non-themed science fiction stories, I've tried to offer up that whole gamut of SF stories. Inside these pages you will find the stories of the coming dystopia, but you will also find steampunk adventure, encounters with alien entities, instruction manuals for strange new technologies, super spies, incarcerated wraiths, artifical intelligence... and cleaners.

The Solaris Book of New Science Fiction Volume Three on, nagu ka nime järgi saab otsustada, ulmekirjanduse avaldamisele spetsialiseerunud kirjastuse Solaris Books arvult kolmas, George Manni poolt koostatud esmaavaldatud lühijuttude mittetemaatiline antoloogia, kus esindatud scifi alamzhanrid seinast seina, nagu ülalpaiknevast kogumiku autori sissejuhatuse katkendist ilmneb.
Eks mõnes mõttes on ebaühtlane tase selliste kogumike sisse juba eelprogrammeeritud, sest ühest küljest ei maitse igale lugejale näiteks alternatiivajalugu ja aurupunk sageli sugugi sama hästi ning teisalt sunnib soov igaühele midagi pakkuda antoloogia koostajat sinna lisama teoseid, mille tase eraldiseisvana, ütleme otse, kehvake on.
George Manni ees tuleb siiski müts maha võtta, sest võimaluste piires ja paratamatustega arvestades on ta teinud väga head tööd ning saanud maha antoloogiaga, mis kindlasti lähemat tutvumist väärib.
Päris nõrku tekste, mille puhul lugedes kurvalt ohkad ja mõtled, et nende koht oleks siiski pigem kirjaniku lauasahtlis, oli ses kogumikus minu jaoks, nimesid nimetamata, kaks, ent kogu muu kraam oli suurema või väiksema mõnuga loetav ja ka sisaldub ses raamatus jällegi kaks lühijuttu, mis pälviksid minult eraldiarvustatuna kümme punkti kümnest ja veel rasvase plussi sinna otsa.
Üks neist pärlitest on hard SF'i ja alternatiivajaloo pärjatud meistri Stephen Baxteri Artifacts, kus ta teaduslikult pädevad spekulatsioonid multiversumi ja kvantfüüsika alal, suisa uskumatu mõttehaare, kümnete, võib-olla sadade miljardite aastate peale tõmmatud ajakulg, suurepärane kirjutamismeisterlikkus ja luuleliselt kaunis sõnaseadeoskus on loonud hingekinnivõtvalt võimsa ja kauni ja hingekriipiva ja nukralt iroonilise meistritöö eksistentsiaalsete probleemide üle juurdlevatest maailmadest ja universumitest ning maailmakõiksuse masinavärki edasikihutavast sunnist...
It was a universe not unlike humanity's universe. But it was dark.
It lacked stars, for the intricate coincidence of fundamental constants that enabled stellar fusion processes had not occured here; the dice had fallen differently. Yet complex elements had spewed out of the cosmos's equivalent of the Big Bang, atoms that combined, nuclei that fissioned. Rock formed, and ice. Grains gathered in the dark, drawn by gravity. There were no stars here. But soon there were worlds.
On one of these worlds, creatures not entirely unlike those on Earth rose from the usual chemical churning. They were fuelled not by sunlight but by the slow seep of minerals and heat from the interior of their rocky planet. Crawling, swimming, flying, consuming each other and the world's raw materials, they built an ecology of complexity that itself increased with time. There were extinctions as rocks fell from the sky or the cooling world spasmed as it shed its primordial heat, but life recovered, complexity was regained. To those with minds, this was a beautiful world, that empty sky a velvet heaven. They knew no different.
Some of them dreamed of gods. Few ever imagined that a greater mind than any of theirs arose from the intricate workings of their ecology itself.
And that mind was troubled.
For she felt the grand cooling of her planetary body, and ached with the slow decay of the radioactive substances that replenished that heat. She remembered a time of hot youth, and she foresaw shriveling cold, when the things that swarmed over her continents and oceans would die back, and her own thoughts would simplify and die back with them.
She remembered the birth of her universe itself. She anticipated surviving, in some reduced form, to see its end. To a being built on such grand scale the time of cold paralysis was not so terribly remote.
Questions plagued her. Why did it have to be so? Why must she die? Why should she have been born at all?
Suurepärane, Stephen, lihtsalt suurepärane!!
Teiseks antoloogia kõrghetkeks pean ma Daniel Abrahami mittesümmeetrilise maailmanägemise eeliseid paljastavat jutustust The Best Monkey, kus kohtuvad intelligentne lugu, hea jutupunumine ja intrigeeriv teema...
Jude Hammer. Eric Swanson. Safwan Cadir. Fifth Layer was the most innovative, off-center, powerful corporate intelligence in the world. And if Elaine was to believed, it was all because of a mathematician, a choreographer, and a pedophile.
Aga, jah, nagu ma juba mainisin, on lugemistväärivat kraami ses antoloogias piisavalt ning kuigi üldine hinne kogumikule tuleneb lugudele väga karmilt antud pallide keskmisest, on siiski tegemist raamatuga, mille poest kaasahaaramine või koguni veebist tellimine pole sugugi halb mõte.
Seda enam, et Solaris Books pidavat mõnede juttude järgi olema tõsistes rahalistes raskustes ja müügis ning praegust üldist majandusolukorda arvestades lõhnab see päris tugevasti selle järele, et varemlubatud antoloogia neljandat osa meie silmad enam ei näe.

7,5/10


Vaata ka:
Daniel Abraham - The Best Monkey

N.A.S.A. - Gifted

N.A.S.A. Gifted, kaasa löövad Kanye West, Santogold ja Lykke Li, teine singel albumilt The Spirit of Apollo, osta saab siit

Lapsikud täiskasvanud või täiskasvanulikud lapsed?

Autoriks Marcin Cecko.

Kohtumine Araabia Bookeri võitjaga

Maya Jaggi kirjutab Guardiani raamatublogis Araabia Bookeriks kutsutavast Rahvusvahelise Araabia Ilukirjanduse Auhinnast ja selle äsja romaaniga Azazeel võitnud Egiptuse kirjanikust Youssef Ziedanist.

The IPAF was launched last year to some heavy attacks in the Arab press, not least for aping western models. But the longlists and shortlists are widely discussed, and disputed, across the Arab media. In its aim to widen readership of new Arabic fiction, both in the Arab world and in translation, it has already chalked up successes. Last year's inaugural winner, Bahaa Taher's Sunset Oasis, is to be published by Sceptre in the UK in September - and soon in seven other languages.

Vaata ka:

Araabia Bookeri võitis Youssef Ziedani Azazeel

Peace!

Autoriks Hilmar Stehr.

Kureishi uusim raamat eesti keeles

Varraku aprillis ilmuvate raamatute nimekirja uurides torkas silmas, et Triin Taeli poolt eestindatud kujul ilmub sarjas Moodne aeg peagi Hanif Kureishi Midagi sulle öelda (Something to Tell You, 2008).
Kureishi on, muide, maikuus Eestisse tulemas ning eks siis saab soovi korral raamatule tema kritseldused külge.

Parimad ja halvimad päevad Aafrikas

Kaks aastakümmet Guardiani Aafrika korrespondendina töötanud Chris McGreal võtab kokku oma kõige paremad ja kõige halvemad mälestused Mustast Mandrist ning üritab ennustada, mis Aafrikat ja seal elavaid inimesi ees ootab.
They were the best of times in Africa, and the worst. They were the years when South Africa was swept away by the belief that it was a nation blessed, a moral beacon to the world, symbolised by a single moment asNelson Mandela stood outside a small KwaZulu school in April 1994, dropped his vote into the ballot box with a cross next to his own name, and undid what an entire system had been constructed to prevent.
The world swooned as the great man was sworn in as president a few days later and the white generals, who had built a fearsome military and battled across the hinterland of southern Africa to avoid this day, turned to salute him. True, the ideal of the "rainbow nation" was more a vision than an expectation, some might say a self delusion, given South Africa's knotty mix of race and history. Yet the belief and hope of those years was contagious and the infection spread across Africa.
But running in parallel were the worst of times. Weeks after watching Mandela vote, I was standing at a church among thousands of corpses rising from the ground. It was about 3am and I had just listened to a small group of nuns in the Rwandan town of Kibuye describe the massacre of thousands of Tutsis in the Roman Catholic church. Eleven thousand died there in a single day. Another 10,000 were murdered in the football stadium the next.

Vaata ka:

Uwem Akpan - Say You're One of Them

Klassikaline maalikunst Star Warsi töötluses

Veebisaidil Something Awful saab uurida, milline näeks välja klassikaline maalikunst Star Warsi kastmes.
Varem on samal lehel muuhulgas otsitud tõestust väitele, et Põhja-Korea liider Kim Jong-Il on endiselt elus ja rimeigitud klassikalist kirjandust :-)

Selgus kõige veidrama nimega raamat

Selgunud on aasta jooksul ilmunutest kõige veidrama pealkirjaga raamatule väljaantava Diagrammi auhinna järjekordne omanik, milleks sai Icon Group Internationali poolt kirjastatud teos The 2009-2014 World Outlook for 60-miligram Containers of Fromage Frais.

Avalikul veebihääletusel sai õnnelik võitja 32% häältest ning järgmistele auhinnalistele kohtadele maandusid raamatud pealkirjaga Baboon Metaphysics ja Curbside Consultation of the Colon.

Minu vaieldamatu lemmik, Mark Hordyszynski kindlasti äärmiselt põnev teos Strip and Knit with Style jäi paraku neljandaks.

Aasta eest pävis Diagrammi auhinna teos Greek Rural Postmen and their Cancellation Numbers.

Vaata ka:

Otsitakse kõige veidrama pealkirjaga raamatut

Kuidas päästa Maad tapjaasteroidi käest?

David Shiga vahendab New Scientistis kahte teadustööd, mille eesmärgiks on selgitada välja, milline meetod võiks olla kõige efektiivsem päästmaks Maad selle suunas kihutava 1-kilomeetrise läbimõõduga asteroidi eest.
We could blast the asteroid with a nuclear bomb, but that would risk shattering it into smaller pieces that could still threaten Earth. Or maybe we should try to force it off course by slamming into it with a heavy object - an unproven and therefore risky technique. Now there may be a third option: gently nudging the asteroid away from Earth without breaking it apart, either by exploding a nuclear device at a distance or zapping it with high-powered lasers.

Vaata ka:
Maast kihutas lähedalt mööda asteroid

Industriaaltähestik

Autoriks Kalle Hagman.

Vaata ka:
Hukutähestik

Kas banaanikobarate vahel võib varitseda surm?

Erica Westly küsib Scientific Americani veebilehel ämblikuekspert Linda Rayorilt, kui suur on oht, et soojalt maalt kohale tassitud ja kauplustes müüdavate banaanide ja viinamarjade vahel võib olla peidus eluohtlikke ämblikuliike.

For the bananas, you have a reasonable chance of getting them in ones imported from anywhere in Central or South America, the main sources of the fruit. I have no idea of the actual risk, but there are different types of wandering and huntsman spiders throughout Latin America. You pretty much have a chance of getting black widows—which are found all over the world—in grapes anywhere they grow.

Eriksoni uue raamatu proloog

Steven Erikson on veebi lugemiseks üles riputanud oma fantasy-sarja The Malazan Book of the Fallen käesoleval aastal ilmuva üheksanda raamatu Dust of Dreams proloogi.

Kõrvaloleval veebis ringleval fotol peaks olema romaani lõplik kaanekujundus.

Augustis-septembris on seda üheks aasta 2009 tippsündmuseks fantaasiakirjanduse vallas kujunevat raamatut praeguse info järgi oodata, kui mälu mind ei peta.

NASA uuel raketil on päästekapsel

Kui NASA praeguste kosmosesüstikute meeskonnaliikmetel ei ole stardijärgsete probleemide ilmnedes sisuliselt võimalik elusalt pääseda, siis kosmoseagentuuri uute, praeguste plaanide kohaselt aastast 2015 kasutusele tulevate kanderakettide Ares 1 loojad on kosmoselenduritele ette näinud ka pääsetee, kirjutab Popular Science.
With more than two and a half times the interior space of Apollo-era crew capsules, Orion can deliver a crew of six to the International Space Station and up to four astronauts to the moon. And if something goes wrong within the first 300,000 feet of the rocket’s ascent, the Launch Abort System (LAS) will whisk the astronauts to safety.

Üks põnev foto päevas

FWA Photo on uus sait, kus saab iga päev imetleda ühte põnevat, emotsioonetekitavat ja/või inspireerivat uut fotot ning lisaks on meeldima hakanud pilte võimalik ka oma arvutiekraanile vahetuma transportida.

Walton Creeli tulistatud kunst

Walton Creel, Squirrel, painted aluminum, .22 caliber bullet holes, 4'x6'.

Täpsemalt loe siit.

Kuidas Rushdie fatwā on ilma muutnud

Prospect on avaldanud katkendi Kenan Maliki raamatust From Fatwa to Jihad: The Rushdie Affair and its Legacy, milles ta vestleb kirjanik Hanif Kureishi ja teiste oma kolleegidega, teemaks Salman Rushdie kahekümne aasta tagune fatwā ning tõsiasi, et tänapäeval ei julgeks Rushdiele surmaotsuse toonud Saatanlike värsside sarnast raamatut keegi kirjutada ega avaldada.

The Rushdie affair, Kureishi believes, transformed not just his own work, but also “the very notion of writing.” The fatwa “created a climate of terror and fear. Writers had to think about what they were writing in a way they never had to before. Free speech became an issue as it had not been before. Liberals had to take a stand, to defend an ideology they had not really had to think about before.” How have they borne up to the task? “The attacks on Rushdie showed that words can be dangerous. They also showed why critical thought is more important than ever, why blasphemy and immorality and insult need protection. But most people, most writers, want to keep their heads down, live a quiet life. They don’t want a bomb in the letterbox. They have succumbed to the fear.”

Vaata ka:

Salman Rushdie fatwā 20 aastat hiljem

Rushdie võib fatwā perioodist raamatu kirjutada

Déjà vu - mis see on?

Helen Phillips kirjutab New Scientistis, mida on teadlased viimasel ajal muuhulgas tänu võimalusele ajutööd reaalajas jälgida välja selgitanud enamike inimeste poolt elus korduvalt kogetud déjà vu tunde kohta.

Just reading this article could give you déjà vu :-)

Josh Poehleini kummituslikud fotod

Vaata veel kunstniku veebilehelt.

Viis klassikalist geneetilise evolutsiooni näidet

Michael Le Page tutvustab New Scientistis 5 geneetilise evolutsiooni näidet, mis illustreerivad tõsiasja, et geenid töötavad/muutuvad mõnikord üsna üllataval viisil.
Muuhulgas saab siit vastuse küsimustele, miks me näeme paremini kui koerad, ent halvemini kui linnud ning miks on inimene lõhnatajumise võime eest tänu võlgu 450 miljoni aasta eest elanud varajasele kalaliigile.

Vaata ka:
Inimese evolutsioon jätkub

Kuidas meelitada mehi lugema?

Jean Hannah Edelstein arutleb Guardiani raamatublogis värske lugemisküsitluse ("Page Turners", according to the research, are avid readers – 48% of the women surveyed fell into this category, while only 26% of men showed equal enthusiasm. In contrast, 32% of men were burdened with the "Slow Worm" label accorded to those who read only one or two books a year, while only 18% of women fell into that category) poolt innustatuna, mis küll paneks mehi enam raamatuid lugema ja leiab, et selleks peaks arusaadavatel põhjustel peamiselt naistelesuunatuks muutunud raamatumaailma pisut mehisemaks muutma (Real change won't occur until publishers band together and make a concentrated effort to re-masculate reading. One option, I suppose, would be to publish special gentlemen's editions of books that are currently targeted at women, but might actually have male appeal).

Doktor tableti sees

Popular Science tutvustab Philipsi poolt välja töötatud ja loomkatsete staadiumisse jõudnud allaneelatavat tarka ravimipilli iPill, mis peaks tooma kergendust toksilisi ravimeid nõudvaid seedeelundkonna haigusi, sealhulgas soolevähki, põdevatele patsientidele, kuna antud pisividin leiab ise tee haiguskoldeni, vallandab seal ja ainult seal vajaliku koguse ravimit ning väljub seejärel kehast loomulikku teed pidi.
Doctors say that the iPill would be a welcome improvement for treating ailments such as colitis, Crohn’s disease and colon cancer, which afflict a combined 1.5 million Americans every year. “The drugs [for treating these diseases] can have toxic effects on everything from bone marrow to sperm and have poor efficacy,” says physician John L. Petrini, president of the American Society for Gastrointestinal Endoscopy. “Technology like the iPill could be great.”

Verist mööblit tahad?

Disainiblogi WebUrbanist näitab paremikku vereteemalisest mööblidisainist, mille seast on minu lemmikuteks ülalnähtavad vannitoakomplekt (It might throw guests at first but if they are that offended they might not be the visitors you want anyway. A definite way to scare off late-night would-be thieves as well ... Of course, something like this deserves a companion design to make it part of your larger interior decorating plans - and what better than a bloody footprinted bathmat? Surely your own wet prints will pale in comparison to these. Stranger yet, they seem to wander off in various directions - just how many people did you attempt to murder in your shower, anyway?) ja verelaud (this blood table appears to defy gravity with its light-weight legs that appear to be actively dripping off the top of the table. You would certainly not want to spoil the composition with a tablecloth but it is easy to envision some likewise macabre place settings and tableware to go along with this strange scene. Just watch out - some of those drops look like that could fall right on you while you sit there.).

Kõrge kolesteroolitase paneb saba taga ajama?

Jennifer Viegas vahendab Discovery Channeli veebilehel ajakirjas Journal of Small Animal Practice avaldatud uuringut, millest johtub, et sageli oma saba taga ajavatel koertel on reeglina kõrge kolesteroolitase, mis omakorda annab lisakaalu teooriale, et ebanormaalsed kolesteroolinäitajad võivad olla käitumuslike ja vaimse tervise häirete põhjustajaks nii koertel kui ka inimestel.
The tail-chasers had significantly higher cholesterol numbers -- including both HDL and LDL -- compared with the control dogs, the researchers found. The reason, they said, could be that high cholesterol levels glob up cell membranes at the microscopic level, affecting the flow of brain hormones such as serotonin that are involved in mood and behavior.

Kui on vaja minna

Idee autoriks Aliza Dzik.