Miks ei tohi Carla Del Ponte oma raamatust rääkida

Katie Paul selgitab Newsweek'is, miks keelati endisel Euroopa tippsüüdistajal Carla Del Pontel rääkida oma raamatu Madame Prosecutor sisust.

"Madame Prosecutor" created a sensation when it was first released in Italian last year, largely due to the passage about the alleged Albanian atrocities. She reports that her U.N. war-crimes team had received tips that some 100 to 300 Serbs who disappeared just after the Kosovo conflict of 1999 had been kidnapped, transported across an international border into Albania and killed. What's more, she's written that some of the younger, healthier captives may have had their organs removed as part of an international trafficking operation. Albanian prosecutors maintain that probes by local authorities and the United Nations yielded no evidence to support the charge. But the charges may have stirred anxiety within the Swiss government, which hired Del Ponte as the country's ambassador to Argentina shortly after she completed the book. The Swiss banned Del Ponte from discussing the matter. As a result, Del Ponte's tome is on tour—without its author.

Salman Rushdie filmiks muudetud raamatutest

Salman Rushdie arutleb Guardian'is, kas hea raamatu põhjal on võimalik vändata samaväärsel tasemel filmi ja selgitab muuhulgas ka värskete Oscari võitjate näidete varal, miks tuleks halvale adaptsioonile eelistada filmi tegematajätmist.

Whole societies can lose their way through a process of bad adaptation. Striving to save themselves, they can oppress others. Hoping to defend themselves, they can damage the very liberties they believed to be under attack. Claiming to defend freedom, they can make themselves and others less free. Or, seeking to calm the violent hotheads in their midst, societies can try to appease them, and so give the violent hotheads the notion that their violence and hotheadedness is effective. Wishing to create better understanding between peoples, they can seek to prevent the expression of opinions unpalatable to some of their members, and so immediately make others even angrier than they were before.

Scott Bakker - Neuropath

It's pretty clear that our sense of willing things is... well, illusory. It started with a variety of experiments showing how easy it is to fool people into thinking that they're willing things they actually have no control over. That laid the groundwork. Then, when the costs of neuro-imaging began to plummet - remember all the hoopla about low-field MRIs several years back? - more and more researchers demonstrated they could actually determine their subject's choices before they were conscious of making them. Willing, it turns out, is an add-on of some kind, something that comes to us after the fact.

Fantasy-gurmaanide poolt palavalt armastatud The Prince of Nothing triloogia autori Richard Scott Bakkeri poolt oma naisega sõlmitud kihlveo tagajärjel kirjutatud horrori- ja scifi-sugemetega lähitulevikku paigutuv 2008. aastal ilmavalgust näinud romaan Neuropath kujutab enesest ehmatavalt tõemaigulist ja shokeerivat tehnotrillerit, mis pakub rikkalikult lugemisnaudingut, põnevust, mõtlemisainet ja väga suure tõenäosusega ka õudusunenägusid või muidu unetuid öid.
Romaani peategelaseks on Columbia ülikooli psühholoogiaprofessor Thomas Bible (lahutatud, kaks last ja närvihaige eksabikaasa), kelle elu pöördub veelgi enam pea peale päeval, mil temaga võtavad ühendust FBI agendid, kes väidavad, et ta kauaaegne sõber, kes, nagu selgub, on teinud aastaid tublit tööd NSA tarbeks, kasutades terrorismis kahtlustatavate ülekuulamistel invasiivset neuroloogilist tehnoloogiat, millest avalikkus midagi ei tea ja millega seonduvad detailid paneks iga teaduseetiku suust verist vahtu välja ajama, on agentuuritööga ühepoolselt lõpparve teinud ning jookseb verist neuroloogiaamokki, mille visuaalseks väljendiks on videod, kus röövitud õnnetutega on tehtud sõnulseletamatult jõhkraid ajukatseid.
Kui valitsusagendid paluvad Thomasel aidata ta sõpra tabada, muutub esialgu kogu loosse väga skeptiliselt suhtuva mehe tahtevastane vägisikoostöö ajapikku isiklikuks tõeotsinguks, kus satuvad ohtu ta enese ja ta lähedaste elu ja tervis ja midagi veel palju olulisemat, ja kus FBI ekspertidest on Thomasele suhteliselt vähe abi, sest kogu kriminalistide raskekahurvägi on paisatud taga ajama New Yorgi elanikke hirmul hoidvat ja Kiropraktikuks kutsutavat massimõrvarit, kes jätab enesest maha eemaldatud selgrooga vägistatud surnukehi (I only fuck the meat!)
Romaani tegevus toimub, nagu juba öeldud, lähitulevikus, ja selle kahjuks üsnagi tõenäolise tulevikustsenaariumi märksõnadeks on muuhulgas globaalne kliimakatastroof, mis on peatanud Põhja-Euroopat soojendava Golfi hoovuse, mistõttu on antud regioon aegamisi muutumas rahvarahutustest haaratud igikeltsastuvaks meeleheitemaaks.
Neuropathi teadus on adekvaatne ja kuigi osaliselt spekulatiivne ja tulevikkompav, on Bakker hiigelhüpetega edasi liikuva neuroloogia trende tabanud ülihästi - ise tuvastasin romaanist vähemalt ühe teadusläbimurde, millest selle kirjutamise ajal avalikult veel teatatud ei oldud, ent mis kujutab enesest killukest viimase aja antud teadusharu revolutsiooniliste leidude ahelas, millest nende suhtelise keerukuse tõttu ka populaarteaduslikus ajakirjanduses vähe räägitakse.
Tegemist on richardmorganlikult ausalt ja detailselt ajuti suisa talumatult toorest vägivalda ja vanatüdrukuid vähemalt minestamaajavalt räpast koinimist kujutava romaaniga, millest põhjustatud õudusunenäod on siiski tekitatud pigem ses sisalduvatest sisulistest, intelligentsetest ja teaduspädevatest mõttekäikudest vaba tahte illusoorsuse, võib-olla et juba üsna varsti saabuva või juba kätte jõudnud semantilise apokalüpsise ning meie maailmatajumise sisseehitatud ja kaasasündinud defektsuse teemadel.
Minu jaoks isiklikult on tegemist eriti rusikas silmaauku teosega, sest igapäevaselt populaarteadus- ja meditsiiniuudiseid jälgides mõtlen sagedasti, milline masin (küll bioloogiline, ent siiski) ja inimloomuse põhiolemuseks peetavaid kauneid tundeid tegelikult vaid oma põhivajaduste edukamaks rahuldamiseks loov loom see inimene ikkagi on, milline väike hulk meie aju poolt kogutavast informatsioonist jõuab meie eneseteadvuseni ning kuivõrd haavatav on meie mina, mille puhul tühised "ümberlülitused" aju biopeenmehhaanikas võivad muuta igaühe meist ühel suvalisel hetkel ilatsevaks idioodiks või süüdimatuks kurjategijaks.
Überkriitiliselt lähenedes võib tõdeda, et Neuropath ei ole vigadeta romaan - mitmed olulised dialoogid on küll igati nauditavad, ent on auditooriumi ees peetava innustunud loengu kõrvalmaitsega; ühel hetkel jooksevad raamatu vundamendiks olevad mõttekäigud ka pisut kokku ja hakkavad loopima... ent, need kõik on sellised vähetähtsad detailid, mis võimsat tervikut märkimisväärselt ei soperda.
Raamatus on mitmeid fragmente, mis vaimusilmas liigagi elavalt visualiseeruvad ning mis usutavalt väga kauaks pähe elama jäävad - näiteks lõik lahtilõigatud kolba ja ümberseadistatud ajukanalitega pornotähest, kelle aju mõnu- ja valuregioonid on omavahel lühisesse lastud ja kellele neuropaat oma sõnumi video teel edastamiseks terava klaasikillu kätte annab...
Bakker on sellesse omalaadsesse Platoni koopaallegooria 21. sajandi remake'i mahutanud enam, kui tavaliselt umbes 300 lehekülje sisse suruda suudetakse - muuhulgas on sealt leitavad briljantseim minu poolt kohatud neuroloogia ja psühholoogia võrdlus, mis annab ehedalt edasi ängi, mida tänapäeva end vähegi naaberdistsipliinidega kursis hoidvad psühholoogid on sunnitud tundma (The scary thing for me is that as the years pass and neuroscience matures, the relationship between the two disciplines starts to seem more and more like that between astronomy and astrology, or chemistry and alchemy); hästiformuleeritud selgitus, miks teaduse keel ei muutu kunagi laiema avalikkuse jaoks sama köitvaks kui posijate ja soolapuhujate mesikõned ning mitmed inimese raudvaralised võib-olla et kurvastavad, võib-olla et jahmatavad, ent siiski põhitõed, mida ümbritseva maailma selgemaks mõistmiseks ikka vast aeg-ajalt hea üle lugeda on (Thanks to a potent blend of hard-wiring and socialization, men were far more likely to read sexual cues where none were to be found. They constantly confused female attention for sexual interest. The sad truth was that false positives paid better reproductive dividends. Assuming that every woman wanted to jump your bones was just another way of covering your odds at the evolutionary craps table).
Neuropath on intelligentne, shokeeriv, sügav ja ilukirjanduslikult kõrgel tasemel futuristlik põnevusromaan, millest nõrganärvilised võiks küll kindlasti eemale hoida, ent mil tugevama närvikavaga lugeja jaoks varuks hulganisti emotsioone, mõtteid ja põnevust ning küsimusi, mida sa kas pole julgenud eneselt küsida või kahtlusi-kõhklusi, mida sa pole seni osanud küsimuseks vormida.
Ma arvan, et kui minult umbes 10 aasta pärast uurida, millised raamatud mulle 2008. aastat meenuvad, siis on Neuropath Steve Toltzi A Fraction of the Whole'i kõrval tõenäoliselt teine, mille ma välja käin... vähemalt hetkel julgen küll sedapsi ennustada...
Bakker on pärast 2006. aastal The Prince of Nothing triloogiale punkti panemist ja Neuropathi nimelist kõrvalepõiget, muide, fantasy juurde naasnud, ja aasta alguses ilmus talt uue triloogia The Aspect-Emperor esimene osa The Judging Eye, mis saanud ajukamatelt lugejatelt väga häid hinnanguid... lisaks on Bakker teatanud soovist kirjutada veel üks fantasy- ja sarjadeväline põnevusromaan tööpealkirjaga The Disciple of the Dog, mida antud arvustuses lahatud teoses näite varal väga väga oodata tasub.
Aga lõpetada tahaks selle arvustuse autori enese sõnadega, mis pärinevad ta suurepärasest arutlevselgitavast järelsõnast oma teosele -
...and as the book suggests, science doesn't give a damn about what we want to be true. In a sense, this is the key to its power.
The world of Neuropath is a world where these "unwanted truths" have reached critical mass, both socially and spiritually. It's a world where the pace of technologically driven social change has outstripped culture's ability to cope, where the black box of the soul has been laid bare to the appetite of irresistible institutional forces. And it very well could be our world.

9,5/10

Vaata ka:
Loe Scott Bakkeri Neuropathi esimest peatükki

Mis asi on platseeboefekt?

Maj-Britt Niemi selgitab Scientific American'i veebilehel, mida kujutab enesest platseeboefekt ja mida on teadlased välja selgitanud selle toimimise baasiks olevate bioloogiliste protsesside kohta.

A man whom his doctors referred to as “Mr. Wright” was dying from cancer of the lymph nodes. Orange-size tumors had invaded his neck, groin, chest and abdomen, and his doctors had exhausted all available treatments. Nevertheless, Mr. Wright was confident that a new anticancer drug called Krebiozen would cure him, according to a 1957 report by psychologist Bruno Klopfer of the University of California, Los Angeles, entitled “Psychological Variables in Human Cancer.”
Mr. Wright was bedridden and fighting for each breath when he received his first injection. But three days later he was cheerfully ambling around the unit, joking with the nurses. Mr. Wright’s tumors had shrunk by half, and after 10 more days of treatment he was discharged from the hospital. And yet the other patients in the hospital who had received Krebiozen showed no improvement.
Over the next two months, however, Mr. Wright became troubled by press reports questioning the efficacy of Krebiozen and suffered a relapse. His doctors decided to lie to him: an improved, doubly effective version of the drug was due to arrive the next day, they told him. Mr. Wright was ecstatic. The doctors then gave him an injection that contained not one molecule of the drug—and he improved even more than he had the last time. Soon he walked out of the hospital symptom-free. He remained healthy until two months later, when, after reading reports that exposed Krebiozen as worthless, he died within days.

David Louis Edelmani intervjuu

Scifi-triloogia Jump 225 raamatute Infoquake, MultiReal ja praegu kirjutamisjärgus oleva sarja lõpusahmaka Geosynchron autor David Louis Edelman räägib Charlie Jane Andersile antud ja veebilehel io9 avaldatud intervjuus Geosynchron'i valmimisvaludest (All I have to say is: this writing shit is hard), Jump 225 maailma loomisest ja selle detalidest (But really, the truth is that worldbuilding isn't as hard as it looks. Anyone can invent a plausible history of the future. The question is how far you want to take it and how plausible you want it to look. I decided to err on the side of making things too detailed. I wanted to take the worldbuilding just one step further than the reader was likely to follow. So I went into a ridiculous amount of detail figuring out how this world works and how it came to be) ja armastusest John Barthi loomingu vastu (Has he influenced my writing? Definitely. I really like his verbose prose style (or rather, I did like his prose style up through the '80s) and the very structured way he plots novels. I've resisted throwing too much postmodernism into the Jump 225 trilogy, but it's definitely there. You'll notice some mythical resonances around Natch in the story too, which are completely intentional. Definitely Barth's influence).

Vaata ka:

David Louis Edelman - Infoquake

David Louis Edelman - MultiReal

Pehme WC-paber loodusele hullem kui Hummer?

Suzanne Goldenberg vahendab Guardian'is USA keskkonnakaitsjate hoiatust, mille kohaselt põhjustab ameeriklaste ülipehme WC-paberi lembus keskkonnale enam kahju kui nende armastus kütust neelavate Hummerite ja kiirtoidu vastu.

The tenderness of the delicate American buttock is causing more environmental devastation than the country's love of gas-guzzling cars, fast food or McMansions, according to green campaigners. At fault, they say, is the US public's insistence on extra-soft, quilted and multi-ply products when they use the bathroom.
"This is a product that we use for less than three seconds and the ecological consequences of manufacturing it from trees is enormous," said Allen Hershkowitz, a senior scientist at the Natural Resources Defence Council.

The Wise Man's Fear'i ilmumine lükkus taas edasi

Varraku poolt ilmutatuna ja Juhan Habichti poolt tõlgituna algustpidi ka eesti keeles ilmuma hakanud Patrick Rothfussi fantasy-triloogia Kingkiller Chronicle teise osa The Wise Man's Fear ilmumise edasilükkumine sai esmaallikast kinnituse, sest kirjanik tunnistab oma blogis, et alles kirjutab raamatut ja seega ei vasta ükski seni väljakäidud raamatu müüki ilmumise tähtaeg tõele.
So. There's the news. The Wise Man's Fear won't be out for a while. This won't come as a surprise to many of you. Especially those who know not to trust everything Amazon says. Plus, I've been pretty open about the fact that I'm still working on revisions.You see, even if I finished the book today and it was perfect, it couldn't be on the shelves by April. It takes a long time to get a book into print. Months and months. There are a lot of steps.

Vaata ka:

The Wise Man's Fear ilmumine lükkus edasi

Rothfussi The Name of the Wind eesti keeles

Polaaralade jääkate sulab ennustatust kiiremini

Seth Fletcher vahendab Popular Science'i veebilehel värskeid mõõtmistulemusi, mis näitavad, et Arktika ja Antarktika piirkonna jäämassid sulavad ennustatust kiiremini ning tajutavad on esimesed muutused kliimat globaalselt mõjutavate ookeanihoovuste käitumises.

Here's a quick summary: The Antarctic and Greenland ice shelves are melting more quickly than we realized. Year-round Arctic sea-ice levels reached their lowest levels in 30 years, which is how long we've been keeping records. The seawater beneath Antarctica is freshening, which indicates ice melt. Global ocean currents are beginning to shift.

Vaata ka:

Kas kliimasoojenemine on peatunud?

Miks lähevad inimesed vabasurma?

Robert Pool uurib New Scientist'is, mis tõukab teatud inimesi eneselt elu võtma, samas kui nendega samas kehvas olukorras olevad kaaskannatajad suudavad sest sammust hoiduda, ning toob esile tõiga, et osaliselt võib vastus sellele küsimusele peituda anorektikute kõrgetes suitsiidinäitajates.

Some progress has been made by crunching large amounts of data on suicide, says Harvard University psychologist Matthew Nock, who studies suicide and self-harm. Researchers have learned, for example, that suicide rates are rising and now account for 1.5 per cent of all deaths worldwide. Suicide is the second leading cause of death among people aged 15 to 24, after vehicle accidents. Women are more likely than men to attempt suicide, while men are much more likely to succeed.

Mida teeks tuumarelv su kodulinnaga

Veebilehel CarlosLabs saab tutvuda Google Map'i baasil loodud interaktiivse kaardiga GroundZero, mis paljastab, milliseid kuumakahjustusi põhjustaks su kodulinnale langev tuumapomm (alates 15-kilotonnisest Little Boy'st ja lõpetades 50-megatonnise Царь-бомба'ga) või asteroid selle piires ja naabruses elavatele inimestele.

Vaata ka:
Petukõne võinuks vallandada India-Pakistani sõja

Reklaam, mida sa vaatad vähemalt kaks korda :-)

Kuidas kuumenev 21. sajand üle elada

Gaia Vince arutleb New Scientist'is, millised muutused meie maailma kiire kliimasoojenemise tingimustes alanud sajandil ees ootavad ja küsib asjatundjatelt, kuidas inimkonda lähimad tõenäoliselt üsna karmiks kujunevad sadakond aastat üle võiks elada.
"I would like to be optimistic that we'll survive, but I've got no good reason to be," says Crutzen. "In order to be safe, we would have to reduce our carbon emissions by 70 per cent by 2015. We are currently putting in 3 per cent more each year."

Vaata ka:
Lovelock: viimane võimalus päästa inimkonda

Pool seitse autoga linna sõitmise lugu

Beck - Youthless

There's a bottomless pit that we've been climbing from
Just to get on level ground
Shake your seasick legs around
Dead of winter in a logo town
Signs of life are soft and flickering
Need a bed to lay my body down
Deadweight to carry down
Some static is lulling me to sleep
Hang your clothes on a chain link fence
In a junkyard say Amen
Your mouth is full of wordless hymns
And run-on sentences

And they're helpless and forgetting in the background holding nothing
And they're youthless and pretending with their bare hands holding nothing

There's a million horses dragging down a monolith
With these trademarks so bereaved
Tied my leg to a barricade
With a plastic hand grenade
They tried to turn emotion into noise
Need a teleprompter for my life
Need a pipeline to the night
My body can't get no relief
And this life it goes by fast
You're treading water in the past
Trying to re-animate something that you can't understand

And they're helpless and forgetting in the background saying nothing
And they're youthless and pretending with their bare hands touching nothing

And they're helpless and forgetting in the background saying nothing
And they're youthless and pretending with their bare hands holding nothing

Kas internet muudab inimese aju?

Robert Roy Britt uurib LiveScience'is, miks on aina suurem hulk teadlasi veendunud, et internet muudab oluliselt seda kasutavate inimeste aju ning tekkinud on koguni teooria, et inimaju on interneti tulemusel suundunud hüperkiire evolutsiooni rajale.

UCLA neuroscientist Gary Small thinks the dramatic shift in how we gather information and communicate has touched off a rapid evolution of the brain. "Perhaps not since early man first discovered how to use a tool has the human brain been affected so quickly and so dramatically," Small contends. "As the brain evolves and shifts its focus towards new technological skills, it drifts away from fundamental social skills."

Vaata ka:
Internet võib inimaju ümber seadistada

Kuidas säästa oma uusi ajurakke

Tracey J. Shors õpetab Scientific American'i saidil, kuidas hoida elus võimalikult suurt hulka neist ajurakkudest, mis täiskasvanud inimese ajus igapäevaselt juurde tekivad.
Exercise and other actions may help produce extra brain cells. But those new recruits do not necessarily stick around. Many if not most of them disappear within just a few weeks of arising. Of course, most cells in the body do not survive indefinitely. So the fact that these cells die is, in itself, not shocking. But their quick demise is a bit of a puzzler. Why would the brain go through the trouble of producing new cells only to have them disappear rapidly?

Vaata ka:
Üksik ajurakk võib säilitada mälestust

Kübersõdurid saavad virtuaalse harjutusväljaku

Eric Bland kirjutab Discovery Channel'i veebilehel USA kübersõduritele loodavast virtuaalsest maailmast, kus nad saavad oma oskusi lihvida.

As part of that effort, Johns' Hopkins University and defense contractor Northrop-Grumman were both recently awarded multi-million-dollar contracts to help build the National Cyber Range (NCR) with the Defense Advanced Research Projects Agency.

USAst saamas rohelise energia riik?

Stefan Theil teatab Newsweek'is, et kujund Ameerika Ühendriikidest kui keskkonnasõbraliku energeetika vaenulikust suurriigist ei vasta tõele juba praegu ning peagi võib USA antud valdkonna innovaatilisuses pähe teha nii Euroopale kui ka Jaapanile.

This is a trick question. What big country is, by most measures, greener than Japan and Germany and produces more geothermal energy than all of Europe combined? It might help to know that this nation is also a pioneer in environmental stewardship, having passed many of the world's toughest regulations on vehicle emissions, energy efficiency and nature conservation.

Ülekaalulisus on sama ohtlik kui suitsetamine

BBC vahendab enam 45.920 meesterahva terviseandmete analüüsil põhinevat leidu, mille kohaselt vähendab teismeliseeas ilmnev ülekaalulisus või tõsine alakaalulisus inimese eeldatavat elupikkust sama palju, kui päevas enam kui 10 sigareti suitsetamine.

Being obese or smoking more than 10 a day doubled the premature death risk, the British Medical Journal reported.
Being overweight, seriously underweight or smoking 10 or less raised it by 30% - and interestingly the fat non-smoker ran the same risk as the fat smoker.

Vaata ka:

Suitsetamise tossuvabadest alternatiividest

Uuring: ülekaalulisi tuleks motiveerida rahaga

Vaktsineerimisest ja autismist

Sharon Begley kirjutab Time'is laia kõlapinda pälvinud (meditsiini)apsudest, mis sidusid omavahel ekslikult vaktsineerimise ja autismiriski tõusu ning põhjustasid ühtlasi paanikalaine, millest paljud inimesed pole siiani üle saanud.

Chief science officer Geraldine Dawson says they "owe it to the parents to listen and address their concerns. We don't want to close the door." Not even a door that, since it was opened 11 years ago this month, has let through such demons. It is bad enough that the vaccine-autism scare has undermined one of the greatest successes of preventive medicine and terrified many new parents. Most tragic of all, it has diverted attention and millions of dollars away from finding the true causes and treatments of a cruel disease.

Vaata ka:

Vaktsiinid ja autism

Ahistamine muudab last jäädavalt

BBC vahendab Kanada teadlaste uurimistööd, millest selgub, et ahistamine lapsepõlves muudab geneetilisel tasandil ja jäädavalt viisi, kuidas aju reageerib stressile.

A research team led by McGill University, in Montreal, examined the gene for the glucocorticoid receptor - which helps control the response to stress - in a specific brain region of 12 suicide victims with a history of child abuse and 12 suicide victims who did not suffer abuse when younger.
They found chemical changes which reduced the activity of the gene in those who suffered child abuse.
And they showed this reduced activity leads to fewer glucocorticoid receptors.
Those affected would have had an abnormally heightened response to stress, the researchers said.

Top Cat täna Kraalis

Täna esineb Von Krahlis Bashmendil ragga-jungle'i superäss Top Cat, kelle stiilinäidet ülalolevas videos näha saab.
Wicked!
Mõistagi olen kohal :-)

Draakonite tantsu tuleb veel (vähemalt) veidi oodata

Esimest otsa pidi Mario Kivistiku suurepärases tõlkes juba ka eesti keeles kättesaadava ja seitsmeraamatuliseks planeeritud fantasy-sarja A Song of Ice And Fire autor George R.R. Martin on üle tüki aja sõna võtnud saaga pikisilmi oodatava uue osa A Dance with Dragons teemadel ja tunnistab oma veebiblogis, et kuigi 2008. aasta alguses tegi ta raamatu kirjutamisel suuri edusamme, oli aasta teine pool ses osas oluliselt vähemviljakas ning praegu on ta võtnud eesmärgiks, et kirjatöö saaks tehtud juuniks, mis annab lootust, et A Dance with Dragons ilmub septembris-oktoobris.
Yes, I am aware that I have previously said that I hoped to finish by the end of 2008. And before that, I said that I hoped to finish by June 2008, before I went to Spain and Portugal. And before that, I said I hoped to finish by the end of 2007. I know, I know, I know. No, I was not lying. I was wrong. And wrong again. And wrong before that. This time I hope that I am right. But you know, I can't swear that in blood. I write one chapter at a time. One page at a time. One word at a time. And then the next.

Saabumas on mõttejuhitavad mänguasjad

Alexandra Silver tutvustab Time'is uusi ajulainejuhitavaid levitatsioonilelusid, mis peagi müüki tulevad.
Each toy includes a wireless headset equipped with forehead and ear sensors that read two kinds of brainwaves, then relay signals to the bases of the toys, triggering fans that cause the balls to rise.

Vaata ka:
Tuleviku lelud on tipptehnoloogilised robotid

Sebastian Barry - The Secret Scripture

I am completely alone, there is no one in the world that knows me now outside of this place, all my own people, the few farthings them that once were, my little wren of a mother I suppose in chief, they are all gone now. And my persecutors are gone in the main I believe, and the reason for all this is that I am an old, old woman now, I may be as much as hundred, though I do not know, and no one knows. I am only a thing left over, a remnant woman, and I do not even look like a human being no more, but a scraggy stretch of skin and bone in a bleak skirt and blouse, and a canvas jacket, and I sit here in my niche like a songless robin - no, like a mouse that died under the hearthstone were it was warm, and lies now like a mummy in the pyramids.

Iiri kirjamehe Sebastian Barry 2008. aasta romaan The Secret Scripture murdis end möödunud aastal Bookeri kirjandusauhinna lõplikusse valikusse ja nagu selgus auhinna zhürii esimehe Michael Portillo suhteliselt pretsedenditust otsustusprotsessi paljastusest, jäi sel võidust ülinapilt puudu (The most beautiful book is Barry's. It is a glorious piece of writing with not a word misplaced. It was painful to all of us that it did not win. It was a close call, anyway.).
Väikese lohutusena määrati Barry raamatule käesoleva aasta alguses Costa raamatuauhinna üldvõit, mis pole samuti sugugi mitte paha saavutus ei rahalisest ega reklaami kaudu müüki edendavast seisukohast.
Kogu see auhinnavärk on siiski kulissid ja kulinad - tõsisasi on see, et Barry on kirjutanud suurepärase, südamliku ja hingemineva raamatu, millel aga paraku üks väga tõsine viga küljes... ent sellest eespool.
Romaanil on kaks minajutustajat, kelle lood paralleelsest kulgedes aeg-ajalt kattuvad ja lõikuvad - lagunevas vaimuhaiglas päevi õhtusse saatev Roseanne McNulty, kelle kohta teatakse vähe ja ebaselge on isegi ta vanus, mis võib aga ulatuda saja aastani, ja kes otsustab elupäevade lõpusirgel paberile panna oma eluloo; ja haigla vanempsühhiaater dr Greene, kel samuti salakirjutamise hobi ning kes jäädvustab oma haigla viimaseid, lammutuseelseid aegu ning Roseanne elu kohta tõe väljaselgitamise katseid.
Mitmed kriitikud on märkinud, et kaks juturada pole kvaliteedilt võrdsed, hinnates Roseanne loo ülitugevaks ja dr Greene'i osa järellohisevaks, ent mina pean küll erinevateks, ent ühtviisi nauditavateks mõlemat liini, mis kahe mõnevõrra vastandlikugi maailmavaatega, areneva ja koosmõjus avalduva isiksuse lugu arendades romaani tugeva selgroo moodustavad.
Ajaliselt katab The Secret Scripture üsna pika lahmaka, ulatudes tänapäevast kuni möödunud sajandi alguse Iiri kodusõja segaste ja veriste päevadeni, mil aset leidnud sündmused saadavad Roseanne'i kummitustena kuni ta elu lõpupäevadeni.
Barry on väga, väga hea kirjanik ning tema imekaunis ja emotsionaalselt kaasavedav proosa imeb sind endasse ning paneb koos peategelastega nukrust ja rõõmu ja lõikavat kaotusevalu tundma.
The Secret Scripture on küll lihtsustatud tavamõistes naistekas, ent seda selle sõna parimas mõttes - tegemist on emotsionaalselt rikka ja intelligentse, tegevusest enam tunnetele ja tajudele rõhuva raamatuga, mis toob korduvalt pisara silmanurka ja ei jäta külmaks.
Kindlasti jäävad osad allhoovused Eesti lugeja jaoks enamal või suuremal määral võõraks - inglaste kollektiivne süütunne iirlastele läbi aegade tekitatud pahaasjade eest kumab romaanist mõnevõrra läbi, ent mitteinglase südamega ei haaku; presbüterlaste ja katoliiklaste omavahelised sügavad, ajaloolised vastuolud ja religioossed kiskumised on briti saartelt kaugemal sündinule-elanule küll põhimõtteliselt ja laias laastus õpikuteatavad, ent nende tegelikku ulatust ja haaret ei taju, tundub mulle.
Nüüd siis sest suurest veast, kui juba lubatud sai... romaani viimased kümmekond lehte ja neis sisalduv paljastus on tõeliselt halvad - see kõik on liiga ebausutav, liiga varasemate arengutega mittekokkusobivalt ootamatu, liiga palju ja liiga hilja... on lihtsalt arusaamatu, et sedavõrd täiuselähedane romaan prantsatab päris lõpus nii maha, et seda on lihtsalt piinlik lugeda... nii... nüüd on see siis ära öeldud...
Odava ja lameda finaaliga suurepärane romaan.
Ja punkt.

8/10

Vaata ka:
Costa raamatuauhinna võitis Sebastian Barry
Kuidas selgus Bookeri auhinna võitja

Otsitakse kõige veidrama pealkirjaga raamatut

Alison Flood teatab Guardian'is, et taaskord on hoogu sisse saamas iga-aastane kõige veidrama pealkirjaga raamatu jaht ehk siis väljaandmist ootab Diagrami auhind möödunud aastal ilmunud raamatute eest.
Announced this morning, the titles in contention include Curbside Consultation of the Colon, a handy guide for doctors, and the compulsively-readable sounding 2009-2014 World Outlook for 60-milligram Containers of Fromage Frais. Also in the running are the acclaimed Baboon Metaphysics, the product of years of close observation by its authors, the analytical The Large Sieve and its Applications, and Strip and Knit with Style ;-)

Vaata ka:

Kõige veidrama nimega raamat valitud

Anatoomiline kunst

New Scientist näitab valimikku fotodest, mida teratoloogiast huvituv James Mundie on 2008. aastal Euroopa erinevates muuseumides teinud ja mis sobivad oma valdavas enamikus ühtviisi hästi nii meedikute õpetamiseks, õudusfilmides kasutamiseks kui ka kunstisaalis näitamiseks.
Tekstipealne foto on tehtud Amsterdamis asuvas Vroliki muuseumis ja kujutab rindkere pidi kokkukasvanud kaksikuid, kes on näiliselt ühendunud surmajärgsesse embusesse.

Lego uus tulemine

Stiiliblogi the cool hunter näitab, kuidas lasteklotsibränd Lego on oma haaret laiendamas ning semmib muuhulgas käekellade, fotokaamerate, mobiiltelefonide ja moekunstiga.

Mitteabistavad eneseabiraamatud

Raamatumüügiedetabelitest masendusse sattunud Sam Jordison küsib Guardian'i raamatublogis, miks ostavad inimesed sellist savi, nagu näiteks ka Eestis väga populaarne Rhonda Byrne'i Saladus (For those lucky enough to have avoided The Secret so far, some explanation is in order. The book rests on the theory that the "ancients" held a secret that can generate wealth and happiness. This "secret" was shared by (in chronological order) Plato, Da Vinci, Shakespeare, Newton, Beethoven, Einstein and Byrne herself, hitherto an Australian daytime TV producer. It pertains to "The Law Of Attraction" and the fact that positive thinking can change real life events. Just thinking about things you want intently enough will make them happen. Which is odd, because in two years of intense wishful thinking, I still haven't managed to make The Secret disappear) ning avaldab kahetsust, et pole ühtegi populaarset eneseabiraamatut, mis ütleks selgelt ja arusaadavalt välja tõsiasja, et seda tüüpi saastaraamatutest ei ole loodetud abi (There might be a lot of people out there who like to change their already successful lives every year-and-a-half, but the more likely and far sadder truth is that the same unhappy people are being repeatedly failed by all those books that promise them impossible hope).

Kuidas AIDSi maamunalt kaotada

Clare Wilson selgitab New Scientist'is, et on olemas üks lihtne ja sajaprotsendiliselt toimiv moodus AIDS maamunalt kaotada, mida selle ülikeerulise ja kalli elluviimise kiuste mõnel pool maailmas vähemalt lokaalses mastaabis kaalutakse.

Here's how it works. If someone who is HIV positive takes antiretroviral-drug therapy they can live a long life and almost never pass on the virus, even through unprotected sex. So if everyone with HIV were on therapy, there would be little or no transmission. Once all these people had died, of whatever cause, the virus would be gone for good.

Kell 6:30 autoga trenni sõitmise lugu

Chris Isaak - Baby Did A Bad Bad Thing

Kas geeniust saab kasvatada?

John Cloud küsib Time'is, kas geeniuseks sünnitakse või on võimalik ka geeniuse kasvatamine.
For most of its history, the debate over what leads to genius has been dominated by a bitter, binary argument: is it nature or is it nurture — is genius genetically inherited, or are geniuses the products of stimulating and supportive homes? Simonton takes the reasonable position that geniuses are the result of both good genes and good surroundings. His middle-of-the-road stance sets him apart from more ideological proponents like Galton (the founder of eugenics) as well as revisionists like Gladwell who argue that dedication and practice, as opposed to raw intelligence, are the most crucial determinants of success.

No Cure without pain

Mark Beaumont küsitleb mu vana lemmiku Cure'i solisti ja eestvedajat Robert Smithi, kes selgitab, kuidas tal on õnnestunud bändi nii pikalt elus ja tegusana hoida ning lobiseb oma elust ja tegemistest ka niisama.
Though softly spoken and giggly, Smith displays signs of being the oldest Angry Young Man in music (he will be 50 in April). And who can blame him: he’s credited with inventing a goth scene that he constantly disowns (“Most goth kids look really cool; I think those people would be horrified by the idea of us representing them”), is criticised for retaining his spider hair and make-up well into middle age (“The idea of growing old gracefully is immaterial. I look at myself and I’m kind of on the cusp at the moment. But I’m hanging in there”) and has been the focus of blame for some of his fans’ most violent extremes.
Ülalolev video: "Théatre Antique d'Orange", Pariis, 1986... 30 years of hairspray ;-)

Kuidas oma ajutegevust tuunida

Emily Anthes õpetab Scientific American'i veebilehel, kuidas kuuel erineval moel oma aju töövõimet tõsta.

Scientists are finding that the adult brain is far more malleable than they once thought. Our behavior and environment can cause substantial rewiring of the brain or a reorganization of its functions and where they are located. Some believe that even our patterns of thinking alone are enough to reshape the brain.
Researchers now know that neurogenesis (the birth of new neurons) is a normal feature of the adult brain. Studies have shown that one of the most active regions for neurogenesis is the hippocampus, a structure that is vitally important for learning and long-term memory.
Neurogenesis also takes place in the olfactory bulb, which is involved in processing smells. But not all the neurons that are born survive; in fact, most of them die. To survive, the new cells need nutrients and connections with other neurons that are already thriving. Scientists are currently identifying the factors that affect the rate of neurogenesis and the survival of new cells. Mental and physical exercise, for instance, both boost neuron survival.

Vincent Chong uuendas kodulehte

Kamaluga erinevaid auhindu korjanud raamatuillustraator Vincent Chong, kelle suurepäraseid töid kasutavad kirjatelliste kaunistamiseks muuhulgas Subterranean Press, PS Publishing ja HarperCollins, on uuendanud oma kodulehte ja selles ringiklikkimine on nüüd võrreldav hea kunstinäituse külastamisega.

Unenappus ajab hulluks?

Emma Young kirjutab New Scientist'is, et kui seni oldi üldiselt veendunud, et psühhiaatriliste patsientide unehäired on põhjustatud haigusest, siis nüüd on välja käidud idee, et äkki on siinkohal teatud juhtudel põhjus ja tagajärg omavahel sassi aetud.

Take anyone with a psychiatric disorder and the chances are they don't sleep well. The result of their illness, you might think. Now this long-standing assumption is being turned on its head, with the radical suggestion that poor sleep might actually cause some psychiatric illnesses or lead people to behave in ways that doctors mistake for mental problems. The good news is that sleep treatments could help or even cure some of these patients. Shockingly, it also means that many people, including children, could be taking psychoactive drugs that cannot help them and might even be harmful.

Vaata ka:

Inimesed usuvad unenägude tähenduslikkust

Satelliidiõnnetus võis tähendada Hubble'ile surmaotsust

Geoff Brumfiel kirjutab Nature veebilehel, et kui 10. veebruaril Siberi kohal toimunud kahe sidesatelliidi kokkupõrkest tekkis tõepoolest nii suur kogus kosmilist prügi, kui mitmed eksperdid arvavad, on NASA tõenäoliselt sunnitud ära jätma käesolevale aastale planeeritud remondilennu Hubble'i kosmoseteleskoobi juurde, mis tähendab vananevale ja lagunevale teleskoobile sisuliselt surmaotsust.

The risk of impact for a mission to the space station is about 1 in 300, but for missions to the higher and more tilted orbit of Hubble the risk is greater. Even before last week's collision, the added debris from the 2007 Chinese test had pushed up the Hubble mission's risk of a catastrophic impact to 1 in 185. NASA's usual limit on such risk is 1 in 200.

Vaata ka:

Kaks satelliiti põrkasid kokku

Time'i 25 parimat blogi

Time on välja valinud 25 parimat blogi ning kuigi suure osa neist moodustavad USA (sise)poliitilised ajaveebid, mis siinkandis ilmselt laiemat huvi ei ärata, on sekka mahtunud ka mõni üsna huvitav sait.

Tulnukajaht kui teaduse suurim väljakutse

Michael Hanlon kirjutab New Scientist'is, et tänapäeva teaduse suurimaks väljakutseks peaks olema katsed selgitamaks välja, kas lisaks meie koduplaneedile leidub meie kombatavas kosmilises naabruses veel kusagil elu, mistõttu on veider, et kosmoseagentuurid sellele uurimissuunale nii vähe tähelepanu pööravad.

It is time to refocus public space programmes on answering the biggest question of all. That means funding big, expensive, ambitious exploration projects on Mars, Titan, Europa and any other promising places, and flying telescope arrays to spot extrasolar Earths. Cancel everything else, if necessary.

Shimano elektrooniline käiguvahetussüsteem

Shimano pressiesindaja Devin Walton tutvustab antud videolõigus täiselektroonilist "juhtmevaba" käiguvahetussüsteemi Dura Ace 7970 Di2, mida profiratturid juba mõnda aega kasutanud ja kiitnud on ning mis jõuab tulevikus kindlasti ka odavamate jalgrataste külge.

Keelatud raamatu autori mõtted

Geraldine Bedell kirjeldab Guardian'i raamatublogis, milliseid mõtteid ja tundeid tekitab temas asjaolu, et Dubai kirjandusfestivali korraldajad keelasid tal esitleda üritusel oma uut romaani The Gulf Between Us.

The book certainly isn't a PR handout for the region, but I suspect (even hope) that makes the overall warmth towards it that much more telling. The book is an affectionate portrait, and I rather expected readers to be surprised that there could be so much to like.
Apparently, the organisers of the Dubai literary festival, or whoever made the decision on their behalf, couldn't see this. After all the initial excitement on both sides, they took the book, sat on it for a long time and finally came back with an almost comically long list of reasons why they couldn't have it at their festival. These included "it is set in the Gulf", "it talks about Islam", and "it focuses on the Iraq war and could be a minefield for us".

Inimesed usuvad unenägude tähenduslikkust

LiveScience vahendab ajakirjas Journal of Personality and Social Psychology tutvustatavaid ning USAs, Indias ja Lõuna-Koreas läbi viidud küsitlustel põhinevaid uuringuid, millest selgub, et väga suur hulk inimesi usub, et unenäod edastavad olulist informatsiooni nii nende sisemise kui ka välise maailma kohta.

Most people understand that dreams are unlikely to predict the future but that doesn't prevent them from finding meaning in their dreams, whether their contents are mundane or bizarre.

Vaata ka:

Miks me magame

Antiik-Kreeka müüdid

Charlotte Higgins vahendab Guardian'is Paul Cartledge'i, kes lükkab ümber rea Vana-Kreekat puudutavaid müüte, millest kohe esimene ütleb, et sellist asja, nagu Vana-Kreeka polnud tegelikult sisuliselt olemas - Cartledge has been at the forefront of classicists' growing understanding of the cultural diversity of the poleis (city states) of the ancient Greek world, which numbered over 1000, and were dotted over a wide area from Marseille in the west to modern Turkey in the east. Though united (according to Herodotus), by religion and language, they had different customs, political systems and even calendars – and only a handful of them united against the Persian empire in the 480s BC.

Kes need kreatsionistid on?

Stephen Moss uurib Guardian'is, mis veider seltskond need kreatsionistid ehk loomisõpetuse pooldajad on ja millesse nad siis täpsemalt usuvad.
If you believe in young-earth creationism, as an increasing number of evangelical Christians do, virtually all existing science has to be rewritten - and the creationists are ready to do the rewriting. The speed of light, Rosevear argues, used to be 300 times faster than it is now - necessary for creationists to explain cosmology and the distance of other solar systems from our own; the great cataclysm of the Flood explains the formation of sedimentary rock and the distribution of fossils; the division of the land masses occurred when the post-Flood ice melted and sea levels rose; dinosaurs died out because they couldn't adapt to the fall in oxygen levels that followed the Flood ;-)

Vaata ka:

Uskumise bioloogia

Miks me jumalat usume

Lance Armstrongi ratas pandi pihta

Dan Glaister teatab Guardian'is, et Tour de France'i seitsmekordse võitja ja hiljuti tippsporti naasnud Lance Armstrongi treeningud said tugeva tagasilöögi, kui ta nädalavahetusel avastas, et ta ülikallis ja unikaalne ratas on ära varastatud.

Another noted a lead that may have eluded the Sacramento police department. "Funny looking Time Trial Bike TTX 9.9," said the posting on the San Francisco-based advertising forum Craigslist. "$12,000 (Switzerland). Supposed to be one of a kind. Requirements for payment: 1. Must have cash in Euros. 2. Meet in a dark alley in China Town. Ask for Fabian Cancellara." ;-)

Vaata ka:

Lance Armstrong naaseb tippsporti

Lance Armstrong fopingust ja Tuurist

Kuidas kaks allveelaeva Atlandil kokku said

Charles Bremner ja David Brown uurivad Times Online'is, kuidas on võimalik, et Atlandi ookeani mõõtmatutes avarustes põrkasid kokku Suurbritannia ja Prantsusmaa tuumaallveelaevad.

A Royal Navy source said that the chances of two submarines colliding in the mid-Atlantic were very small. He said that submarines used “water space management” to separate themselves both geographically and in depth from other vessels. “It is remarkably difficult to detect a modern submarine with sonar and we work very hard with our own submarines, as do our allies, in making them as quiet as possible so they are not detectable.”

Pakistani kirjanikud pälvivad huvi

Saeed Shah kirjutab Guardian'is Pakistani kirjanikest, kes ajal, mil nende kodumaal on järjekordselt segased ajad, on maailmas nii kriitikute kui ka raamatuostjate seas kõrges hinnas.

"Pakistani writers look sexy right now because of Pakistan being so much in the news," said Mueenuddin, whose stories describe the stark class distinctions in rural Pakistan. "When I hear of the hottest new Lithuanian writer, my heart doesn't leap. That's a prejudice but it's also true that there is a resurgence of writing in Pakistan."

Vaata ka:

Mohammed Hanif - A Case of Exploding Mangoes

Mohsin Hamid - Reluctant Fundamentalist

Kuidas konkurendil juhe kokku jooksutada

Antud foto (Oliver Lang/AFP/Getty Images) kujutab Rootsi laskesuusatajat Anna Carin Oloffson-Zidakit Ruhpoldingis toimunud naiste 7,5-kilomeetrisel sprindidistantsil lamades tiirus märki laskmas :-)

Vererõhuravim kaotab foobiad

Linda Geddes teatab New Scientist'is, et laialt kasutatav vererõhuravim propranolool näib värske uuringu andmeil kõrvaltoimena lõplikult nullivat foobiaid ja traumajärgset stressi.

When people experience traumatic events, the body releases adrenaline – also called epinephrine – which affects an area of the brain involved in emotional processing called the amygdala, and makes an emotional connection to the memory.

Reliving the memory triggers further release of adrenaline, reinforcing the memory still further. Since propranolol blocks adrenaline receptors in the amygdala, Kindt believes it may also block this reinforcement process and break fear association.

Uskumise bioloogia

Jeffrey Kluger vaatleb Time'is, kuidas sobivad kokku usk ja teadus, kas usku peaks ja võiks pidada alternatiivse meditsiini haruks ning milline on religioosse mõtlemise bioloogiline taust ja ajumasinavärk.
"Science doesn't deal in supernatural explanations," says Richard Sloan, professor of behavioral medicine at Columbia University Medical Center and author ofBlind Faith: The Unholy Alliance of Religion and Medicine. "Religion and science address different concerns." That's undeniably true — up to a point. But it's also true that our brains and bodies contain an awful lot of spiritual wiring. Even if there's a scientific explanation for every strand of it, that doesn't mean we can't put it to powerful use. And if one of those uses can make us well, shouldn't we take advantage of it?

Vaata ka:
Miks me jumalat usume?

Kas alkohoolikud väärivad doonorelundeid

Jamie Doward ja Denis Campbell vahendavad Guardian'is kohati üsna tuliseid vaidlusi selle üle, kas saab normaalseks pidada, et doonorelundite ülisuure nappuse tingimustes saavad Suurbritannias näiteks iga neljanda doonormaksa enesele joodikud.

Eunice Booker, whose 26-year-old daughter, Kirstie, died in a car crash in 2006, said: "I find it offensive that one in four of the livers donated go to alcoholics. If there are two people side by side wanting a liver, and both have the right tissue match, and one is an alcoholic and one isn't, there's no contest - you take the one who's not an alcoholic, they are more entitled."

GSK juht lubab eetilist ravimiäri

Sarah Boseley teatab Guardian'is, et maailma suuruselt teise ravimifirma GlaxoSmithKline'i uus juht Andrew Witty lubab suunata oma ettevõtte eetilise ja õiglase äritegemise rajale, mis tähendab muuhulgas odavamaid ravimeid ja suunatud investeeringuid vaestele riikidele ning laialdasemat infojagamist patendiga kaetud ravimite kohta.

Witty accepts that his stance may not win him friends in other drug companies, but he is inviting them to join him in an attempt to make a significant difference to the health of people in poor countries.
"We work like crazy to come up with the next great medicine, knowing that it's likely to get used an awful lot in developed countries, but we could do something for developing countries. Are we working as hard on that? I want to be able to say yes we are, and that's what this is all about – trying to make sure we are even-handed in terms of our efforts to find solutions not just for developed but for developing countries," he said.

Linnugripp tõstab Hiinas pead

Austin Ramzy kirjutab Time'is, et pandeemiapotentsiaaliga linnugripp pole kuhugi kadunud, see on hakanud Hiinas taas agaramalt inimesi ründama ning võib Hiina ametivõimude silmade ja suu sulgemise poliitika tõttu kujuneda ootamatult tõsiseks ohuks.
The human deaths in China, plus new outbreaks among poultry in neighboring Vietnam and northeast India, indicate the likelihood of a firm presence of the virus on the mainland. Some experts worry that China could be missing the disease's deadly progression. Last week Dr. Lo Wing-Lok, an adviser to the Hong Kong government on communicable diseases, said the mainland had not been forthright about the spread of bird flu in poultry. "There's no doubt of an outbreak of bird flu in China, though the government hasn't admitted it," he told Bloomberg. Yu Kangzhen, the Ministry of Agriculture's chief veterinarian, responded in an interview with the state-run Xinhua news service that human bird-flu cases are not necessarily linked with animal cases.

Vaata ka:

Mis sest linnugripist sai

Seitse last üleliia

Alison Motluk arutleb New Scientist'is Calfornias kaheksa last ilmale toonud naise juhtumi põhjal, kas viljakusarstid pole mitte kunstliku viljastamise edukusprotsenti taga ajades läinud üle piiri ja tuletab meelde, et kobarakaupa sündimine kujutab enesest laste tervisele ja elule tõsiseid riske.
While none of this may sound surprising, the message seems not to have been well absorbed by fertility doctors or would-be mothers. You don't have to talk to many women undergoing IVF to meet one who would be happy to have three embryos implanted and disappointed when only two take. Many are so keen to ensure the health of their future child that they overhaul their diets and cut out all caffeine and alcohol. Yet they remain under the impression that it is okay to allow their fetus to do one of the most dangerous things possible: share a crowded womb.

Reto U. Schneider - Mad Science Book

The question people asked me most frequently was: "Where on earth do you find all these strange studies?" But in actual fact a far more interesting question turned out to be how not to find them: don't ask the scientists. Trust me, I tried. The usual answer was something like 'Nothing weird goes on in my field of research' and if I later confronted them with the strange studies I had unearthed, they gazed me blankly, unable to see the humor in the psychology of the car-horn honking or the economics of restaurant tipping.

Aastate eest Saksamaal menukistaatusesse müüdud ja möödunud aastast ka inglise keeles saadaolev Reto U. Schneideri The Mad Science Book kujutab enesest just seda, mida pealkirja põhjal arvata võiks - ühtede kaante vahele on kogutud suur hulk naljakaid, uskumatuid, veidraid ja mõnikord ka kõhedusttekitavaid teaduskatseid igast maailma nurgast alates aastast 1304 kuni tänase päevani.
Lisaks kinnitab antud raamatu läbilugemine kindlasti kõigi nende inimeste kõhklusi-kahtlusi, kes on alati arvanud, et teadlased on üldjoontes parasjagu hullud tegelased ;-)
Nii saab sest hulluteaduse raamatust lugeda näiteks käepärast uue elu tekitamise õpetust aastast 1620 (If you stuff a dirty shirt into a hole in a barrel that has been filled with grains of wheat, after about 21 days, there will be noticeable change in the smell and the products of decomposition will penetrate the husks of the wheat and transform the grains into mice), saada teada, kuidas lükati 18. sajandi lõpus ümber teooriat, et eunuhhid ei juhi elektrit, uurida, kust pärineb väide, et inimese hing kaalub 21 grammi ning mõistatada, mis juhtub, kui hullupalatis viiakse kokku kolm meest, kes on kõik peavad end Jeesus Kristuseks.
Kindlasti peaksid selle raamatu soetama juhul, kui sind huvitab, millise tõdemuseni viisid 70 aastat kestnud uuringud langevatest kassidest ja mingil arusaamatul põhjusel NASA teadlaste poolt läbi viidud arvutianalüüs erinevate narkootikumide mõjust ämblike poolt loodavate võrkude väliskujule (What the spiders produced was worse than useless for any drug prevention programme. The most chaotic webs were spun under the influence of caffeine, the most beautiful with marijuana and the most perfectly regular by spiders on LSD) ning kui sind huvitab, kas lihtsam on pääseda vaimuhaiglasse sisse või sealt välja.
Mitmed peatükid dokumenteerivad teadlaste uskumatut ja sageli üsna arusaamatutesse dimensioonidesse tõusvat ohvrimeelsust viimaks enese peal läbi katseid, mis toovad inimkonnale laiemat kasu - muuhulgas kerkivad ses valguses eredalt esile Stubbins Ffirth, kes jõi kollapalaviku edasikandumise mehhanismi mõistmiseks 19. sajandi alguses liitrite kaupa antud haigust põdevate patsientide okset, anesteesiapioneeri August Bieri assistent August Hildebrandti, kes lubas terviseteaduse arengu nimel oma munandeid mudida, kubemekarvu välja tirida ja oma jala pihta haamriga virutada ning Barry Marshall, kes jõi 1984. aastal ära tassitäie 66-aastase meesterahva maost pärit ja pisut veega lahjendatud löga, tõestamaks, et maohaavade tekitajaks on bakter.
Veidrate teaduskatsete esiletoomise kronoloogiline iseloom näitab selgelt ja üheselt, kuidas on läbi aegade muutunud teaduseetika - kui veel 19. sajandi lõpus peeti täiesti normaalseks teaduskatset, kus koerakutsikaid hoiti üleval seni, kuni nad surid, siis tänapäeval oleks taoline eksperiment loomulikult suisa mõeldamatu.
Läbi aegade on teaduskatsed sünnitanud koletisi nii otseses (näiteks Vladimir Demihhovi kurikuulsate katsete käigus möödunud sajandi keskpaigas siirdas ta korduvalt täiskasvanud koera külge kutsika pea; kõige pikemalt elas taoline õnnetu peletis koguni 29 päeva) kui ka kaudses mõttes ning kõige jõhkramaks raamatus tutvustatavaks teadustööks pean isiklikult teada-tuntud Milgrami eksperimendi, Harlow "tehisema" katsete ja Stanfordi vanglaeksperimendi kõrval Winthrop Kelloggi 1931. aastal alguse saanud katset, mille käigus ta võttis oma perre oma naise protestinoote kuulamata noore shimpansi ja kasvatas teda üheskoos ja igas mõttes identselt oma lapsega kuni viimase 19 kuu vanuseks saamiseni, mil eksperiment tuli katkestada, kuna loomast inimese tegemise asemel oli tal õnnestunud peaaegu looma tasemele viia oma laps, kes tundis vaid kolme sõna ja eelistas oma soove edasi anda ahvisarnaselt kriisates - inimperekonnast eemale tõugatud shimpansi ei suutnud uue elukeskkonnaga kohaneda ja suri peagi; katsealune poiss kasvas küll üles ja õppis psühhiaatriks (!), ent lõpetas elu suitsiidiga, mis oli vähemalt ta enese lapse hinnangul põhjustatud otseselt kümnete aastate tagusest teaduskatsest.
Lisaväärtust annab katsekogumikule selle veebileht, kus väljas suur hulk lisamaterjale, muuhulgas ka videolõike ja fotosid raamatus kirjeldatud teadustööde kohta.
Nii et, jah, tegemist on tugevaid ja erinevaid emotsioone tekitava, põneva ja hariva raamatuga, mida kindlasti soovitan.

10/10

Vaata ka:
Kõige veidramad teaduskatsed

Ian McDonald ja Mina2

Kirjanik Ian McDonald arutleb BBC's, mida võib kaasa tuua meie aina süvenev veebikasutus ja leiab, et kuigi ühel hetkel tekib vääramatult võimalus oma mina tervikuna digitaalsesse reaalsusesse üles laadida, on iga agara internetisurfari Mina2 tegelikult juba moodustunud.

Long before computers reach the same processing power as humans, there will be an uploaded me out there in cyberspace. There already is. It's cartoony and unsophisticated yet, but it's achieving a life of its own. It speaks and is listened to.