Kas nimi võib muuta kurjategijaks?

John Cloud tutvustab Time'is uuemaid ja vanemaid teadustöid, millest johtub, et ebapopulaarsete eesnimedega poistel tekib võrrelduna menukate nimedega lastega seadusega konflikte märkimisväärselt enam ning ka muidu mõjutab eesnimi meie eluteed rohkem, kui esmapilgul arvata võiks.

In a new study to be published in the March issue of Social Science Quarterly, David Kalist and Daniel Lee, economists at Shippensburg University in Pennsylvania, find that adolescent boys with unpopular names are more likely than other boys to have been referred to the juvenile-justice system for alleged offenses. The researchers conclude that the Ernests, Prestons and Tyrells of America are significantly more delinquent than the Michaels and Davids.

Simmonsi Hyperioni toob kinolinale Derrickson

Variety teatab, et üldtunnustatult ulmezhanri moodsateks nurgakivideks peetavate Dan Simmonsi romaanide Hyperion ja The Fall of Hyperion filmiversioonide režissööriks on Warner Brosi and GK Filmsi otsuse kohaselt valitud Scott Derrickson.

Kuna Derricksoni värskeim töö, 1951. aasta klassiku The Day the Earth Stood Still'i uusversioon on pälvinud peamiselt kriitikat ja väga paljude hea ulmekirjanduse sõprade jaoks oleks Hyperioni saaga ärarikkumine võrdeline pühaduseteotusega, on igati õigustatud veebisaidil io9.com uudisest teavitava Graeme McMillani ettevaatlik küsimus Should we be afraid?

Tunnistajaütlused pole sageli usaldusväärsed

Popular Science tutvustab kahte ajakirjas Psychological Science avaldatud teaduslikku eksperimenti, mis näitavad, et ütlusi andvad pealtnägijad võivad eksida sagedamini kui seni arvati ja seda ka juhul, kui nende poolt kirjeldatavad sündmused on aset leidnud alles hiljuti ja seda eriti siis, kui mängu tuleb ülestunnistus.

The authors of the second study report that their findings are particularly worrisome because the law assumes each piece of evidence in a trial to be independent. If a false confession can affect eyewitness testimony, then both are nullified by the falseness of the one. “Once informed of a confession,” they report in their paper, “an eyewitness is forever tainted.”

Parimad linnufotod

New Scientist tutvustab parimaid töid fotovõistluselt International Wildbird Photography Award, mille võitjad sel nädalal välja kuulutati.

Ülalpaiknev foto saavutas esikoha Lindude käitumise kategoorias ning selle autoriks on norrakas Tom Schandy.

Kas taibumasinatel peaks olema õigused?

Daniel Roth arutleb Wired'is, kas me peaks tundma end kehvasti või sekkuma, kui inimesesarnanaseid või muid elusolendeid meenutavaid (mängu)roboteid väärkoheldakse ning kas ja milliseid õigusi võidakse taolistele masinatele tulevikus nõuda ja anda.
With advanced robotics becoming cheaper and more commonplace, the challenge isn't how we learn to accept robots—but whether we should care when they're mistreated. And if we start caring about robot ethics, might we then go one insane step further and grant them rights?
Teksti kohal olevas videolõigus on demonstreeritud robotmänguasja Keepon tähelepanuvõimet.. Keepon on, muide, ka väga hea rütmitunnetusega robot - veendu ses ise :-)

Vaata ka:
Kuidas eristada masinat inimesest

Jud Turneri tehisfossiilid

io9 tutvustab kunstnik Jud Turneri veidrate skulptuuride maailma, millest saab veelgi parema ülevaate, kui külastad ta veebilehte.
Ülalolev metallist ja ajaloenduriga varustatud trilobiit kannab nime Trilo Temporalis.

Miks neist tüvirakkudest pidevalt räägitakse

Sarah Boseley selgitab Guardian'is, miks on tüvirakud teaduses ja meditsiinis juba mõnda aega ülikuum teema, mida need tüvirakud tegelikult enesest kujutavad ning millist kasu võiks nende laialdasemast uurimisest ja kasutamisest meile kõigile tõusta.

"We are changing the paradigm," says Professor Chris Mason of University College London, who is on the steering committee of the UK National Stem Cell Network which co-ordinates research. "Until now, pharmaceutical companies did wonder drugs that treated symptoms. What we really want is a cure."
So instead of drugs for life following heart failure, we could have stem cell therapies that repair the tissue so that drugs are not needed. Instead of drugs for Parkinson's, we could have neural cells dropped into the brain. Instead of insulin for diabetes, we could replace the malfunctioning pancreatic beta islet cells that are supposed to produce the insulin with new ones. This is why scientists now prefer the term regenerative medicine to stem cell therapy. The aim is to regenerate organs and tissues that have stopped working properly.

Kuidas me mälestused tekivad

Elizabeth Landau tutvustab CNN'is kolme uut teadusuuringut, mis heidavad valgust sellele, kuidas aju loob, säilitab ja taasesitab mälestusi.

Väga põnev on näiteks leid, mis selgitab, kuidas aju meie mälestusi ajaskaalal paigaldab - Newly born brain cells, thousands of which are generated each day, help "time stamp" memories, according to a computer simulation by scientists at the Salk Institute for Biological Studies in La Jolla, California, and the University of Queensland in Australia.

Vaata ka:

Üksik ajurakk võib säilitada mälestust

Ulmeraamatud, mida ei nimetata ulmeks

David Barnett pajatab Guardian'i raamatublogis, kuidas paljud põhivoolukirjanikud lisavad oma raamatutesse teadusliku fantastika või laiemalt võttes ulmeelemente, ent näevad samas kurja vaeva (või näevad seda vaeva nende eest kirjastajad), et neid teoseid ei liigitataks ulmekirjanduseks.

Ma ise nõustun tekstis tsiteeritud Jeanette Winterston'i arvamusega - "People say to me, 'so is the Stone Gods science fiction?' Well, it is fiction, and it has science in it, and it is set (mostly) in the future, but the labels are meaningless. I can't see the point of labelling a book like a pre-packed supermarket meal. There are books worth reading and books not worth reading. That's all."

Stiilisildistamine on üks jabur tegevus ning ühtviisi lamedad ja end vabatahtlikult vaimselt närtsitavad on minu hinnangul nii need inimesed, kes põhimõtteliselt ei loe ulmekirjandust, kui ka need, kes sama põhimõtteliselt ei loe midagi muud peale ulmekirjanduse... maailmas on häid raamatuid, keskpäraseid raamatuid ja lähemat tutvumist mitteväärivaid raamatuid (ja tegelikult on isegi see liigitus sageli sügavalt subjektiivne), mistõttu tuleks lihtsalt üritada sõbruneda nende heade raamatutega ja hoida saast endast eemal :-)

Miks me magame

See võib kõlada üsna uskumatuna, ent see, miks me magame ja millal ning kuidas meie aju otsustab meid "välja lülitada", on teadlastele veel palju avastamisrõõmu pakkuvad teemad, mistõttu on vägagi huvitav LiveScience'i tutvustatav teadustöö, mis aitab heita pilku ajus unega seoses aset leidvatele protsessidele.

A new study of mice finds that brain cells called astrocytes fuel the urge to sleep by releasing adenosine, a chemical known to have sleep-inducing effects that can be inhibited by caffeine.

Kuidas maailmalõpp üle elada

Tanya Gold on lasknud end ärevusse viia globaalsest majandussurutisest hoogu saavatest maailmalõpuennustustest ja uurib Guardian'is lahedalt muhedas artiklis, kas ja kuidas oleks ühel linnainimesel võimalik tsivilisatsiooni täielik kokkuvarisemine üle elada.

Muuhulgas saab artiklist teada, kuidas tappa ja nülgida lehma (You can kill a cow by strangulation apparently, although I have never met anyone who has done it. Or you can cut its throat, or spear it through the heart), jahtida vibu ja noolega hirve (When you see a deer, shoot it from 20m away. You ideally need a kill shot, eg in a lung. You don't want to hit it in the bottom, because it will run off and you won't get your dinner) ja süüa tigusid (Always, always quarantine snails before eating them. Take the snail and put it where there is nothing for it to eat. Ignore its cries of hunger, leave for three days and then consume).

Uuring: kliimasoojenemist ei saa enam ära hoida

New Scientist vahendab ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud teadustööd, millest ilmneb, et inimkond on tohutuid koguseid kasvuhoonegaasi CO2 atmosfääri paisates globaalsele kliimasüsteemile juba ränga ja kauakestva kahju ära põhjustanud ja kui me nüüd fossiilsete kütuste põletamist ka oluliselt vähendaks, ei muutuks sest enam suurt miskit.

By 2200, around a quarter of the atmospheric carbon dioxide would have been removed, say Susan Solomon of the National Center for Atmospheric Research (NCAR) in Boulder, Colorado, and colleagues. However, air and sea would by then have fallen into equilibrium, and by the year 3000, CO2 concentrations would still be around a third higher than pre-industrial levels.

Vaata ka:

Lovelock: viimane võimalus päästa inimkonda

Roberto Bolaño - müüt ja inimene

Larry Rohter üritab New York Times'is teha vahet postuumselt ingliskeelse kirjandusmaailma komeediks tõusnud Roberto Bolañoga seotud, suuresti ta enese poolt loodud ja levitatud väljamõeldistel ning oluliselt igavamal tegelikkusel.

Few writers are more acclaimed right now than the Chilean novelist Roberto Bolaño, who died of an unspecified liver ailment in 2003, at the age of 50. His posthumous novel, “2666,” appeared on many lists of the best books of 2008, and interest in him and his work has been further kindled by his growing reputation as a hard-living literary outlaw.
But his widow, from whom he was separated at the time of his death, and Andrew Wylie, the American agent she recently hired after distancing herself from Mr. Bolaño’s friends, editors and publisher, are now challenging part of that image. They dispute the idea, originally suggested by Mr. Bolaño himself, endorsed by his American translator and mentioned in several of the rapturous recent reviews of “2666” in the United States, that he ever “had a heroin habit,” that his death was “traceable to heroin use” or even that he had “an acquaintance with heroin.”

Vaata ka:

Roberto Bolaño elust ja loomingust

Roberto Bolaño uus tulemine

Kaloritarbimise piiramine ei pruugi saledatele sobida

Christopher Wanjek tutvustab LiveScience'is värsket USA teadlaste poolt hiirtel läbi viidud uuringut, mis viitab tugevasti võimalusele, et universaalseks elupikkust tõstvaks vahendiks peetav kaloritarbimise piiramine ei pruugi loomulikult saledatel inimestel anda soovitud tulemust.
Research published this month in the Journal of Nutrition found that naturally chubby mice lived longer on a reduced-calorie diet, but naturally lean mice did not, demonstrating for the first time that that calorie restriction effects vary greatly not only between species but also within species.
The study implies that a caloric-restricted diet could be pointless and even harmful for humans who are naturally on the lean side.

Vaata ka:

Kaloritarbimise piiramine võib parandada mälu

Ainus viis kauem elada on nälgimine

Uuring: Mengele ei tekitanud kaksikutelinna

Linda Geddes vahendab New Scientist'is geneetikaeksperdi Ursula Matte töörühma uuringuid, mis lükkavad ümber Argentina ajaloolase Jorge Camarasa raamatust Mengele: The Angel Of Death In South America alguse saanud kuulujutu, mille kohaselt võisid saksa immigrantide poolt asutatud väikelinna Linha São Pedro keskmisest oluliselt kõrgema kaksikutesünni näitaja põhjustajaks olla 1960ndatel aastatel seda väidetavalt korduvalt külastanud kurikuulsa natsidoktori Josef Mengele salajased meditsiinilised katsed.

Twin births have been linked to exposure to toxic waste and increased use of IVF, but even now, says Matte, we don't fully understand the mechanisms involved, "and it is extremely hard for me to think that Mengele would have known it in the late 1960s," she says.

Vaata ka:

Telegraph: Nazi angel of death Josef Mengele 'created twin town in Brazil'

Veebruari Tarkade Klubi tutvustab suusateadust

Ajakirja Tarkade Klubi veebruarinumbri kaaneloos paljastatakse, millise teadusega Mati Alaver Eesti meestest suusakuningaid vormib.
Numbrist saab lugeda, milline näeb välja hommik ühel teadlasel, kes on uurimisobjektiks valinud Kalahari kõrbes elavad surikaadid - loomad, kes on inimeste lemmikuteks kümnetes maailma loomaaedades ning kes on olnud lausa looma-tõsialusarjade kangelased.
Persoonina on luubi all Eesti Maaülikooli professor Kalev Sepp, kes aitab Maailma Looduskaitse Liidu nõukogu liikmena määrata maailma looduskaitse tulevikku.
Ajaloolehekülgedel tähistatakse 200 aasta möödumist Charles Darwini sünnist ning uudisveergudel heidetakse kiire tagasipilk lõppenud 2008. aastale, võttes kokku tolle aasta 10 suurimat teaduslikku läbimurre
Lisaks uuritakse, kuidas Kongo vihmametsades müttavad teadlased otsivad jälgi uutest ja ohtlikest haigustest, vaadeldakse uudset muusikariista, mis võib igaühest helilooja teha, selgitatakse, kuidas sidruneid saab vooluallikana kasutada ja valgustatakse, kuidas levisid üle maailma tuumapommi valmistamise oskused.

Suri John Updike

76 aasta vanuses on kopsuvähki surnud mainekas kirjanik ja kirjanduskriitik John Updake, vahendab BBC kirjastaja Alfred A Knopfi teadet.

Poole sajandi jooksul avaldas Updike ligikaudu 50 raamatut, millest kaks, osaliselt autobiograafilised Rabbit is Rich ja Rabbit at Rest, tunnistati ka Pulitzeri kirjanduspreemia vääriliseks.

Updike'i viimaseks romaaniks jäi 2006. aastal ilmunud Terrorist.
Eesti keeles on kirjanikult 1964. aastal ilmunud Uno Lahe tõlgitud ja koostatud jutukogu Vetelpäästja, 1968. aastal Enn Soosaare tõlkes romaan Kentaur ning 2002. aastal Ene-Reet Sooviku poolt tõlgituna romaan Gertrud ja Claudius.

Gaimani The Graveyard Book sai John Newberry medali

Käesoleva aasta John Newberry medali võitjaks kuulutati Neil Gaiman tema superlaheda noorteraamatuga The Graveyard Book.

John Newberry medal omistatakse juba alates 1922. aastast iga-aastaselt ühele kirjanikule esileküündivalt hea lasteraamatu eest ning sellele on nime andnud 18. sajandil lasteraamatuid kirjastanud John Newberry.

The Graveyard Book'i peategelaseks on poiss nimega Nobody Owens ehk Bod, kelle vanemad tapetakse romaani alguses jõhkral moel Jacki nimelise salamõrtsuka poolt ning kel õnnestub kui ime läbi põgeneda kohalikku, aktiivsest kasutusest väljas olevasse ning looduspargi territooriumil asuvasse surnuaeda, mille ammusurnud ja -unustatud asukad ta oma kaitse alla võtavad ning üles kasvatavad.
Minu hinnangul on Gaimani võit igati õigustatud - tegemist on raamatuga, mille kiitmiseks mul sõnu napib... kindlasti üks Gaimani ägedamaid raamatuid ning üks möödunud aasta parimaid raamatuid üldse, millest saab suurepärase elamuse nii noor kui ka vanem lugeja :-)

2008. aastal võitis John Newberry medali Laura Amy Schlitz raamatuga Good Masters! Sweet Ladies! Voices from a Medieval Village.

Vaata ka:

Neil Gaiman - The Graveyard Book

Kaloritarbimise piiramine võib parandada mälu

Heidi Ledford kirjutab Nature's, et kaloritarbimise vähendamine 30% võrra kolme kuu vältel parandas tervetel eakatel vabatahtlikel olulisel määral mälu.

Now, neurologist Agnes Flöel and her colleagues at the University of Münster in Germany have filled that gap. The group looked at 50 people divided into three groups: one maintained its usual diet, one was told to cut calories and the third was was asked to eat more polyunsaturated fatty acids — nutrients found in foods such as fish and olive oil that have previously been linked to reducing the risk of cognitive impairment. The participants were either of normal weight or overweight, and averaged just over 60 years old.
Three months later, the researchers found that those who cut calories were 20% better at remembering a list of words than those who either maintained the same diet or ate more polyunsaturated fatty acids.

Vaata ka:

Ainus viis kauem elada on nälgimine?

Vastsündinutel on rütmitunnetus

Robin Nixon vahendab LiveScience'is teadusajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences avaldatud uuringut, millest ilmneb, et rütmitunnetus on inimesel kaasasündinud võime.

Newborns can't exactly swing their hips to prove they can jive, so Winkler and his colleague Henkjan Honing of the University of Amsterdam monitored the brains of 14 infants listening to variations of a rock rhythm — complete with drum, snare and high hat cymbal.
When "metrically-unimportant portions" of the beat were silenced, nothing much changed among the auditory-related activity in the brain, Honing said. But when the rhythm was disturbed, particularly by omitting the downbeat, the infant brain responded with an error signal: An expectation for a rhythmic pattern was not met.

Vaata ka:

Beebid on sotsiaalselt intelligentsed

Kuidas usuhullud Attenborough'le vihkamismeile saadavad

Riazat Butt vahendab Guardian'is loodusfilmide grand old man'i sir David Attenborough intervjuud, milles ta pajatab, kuidas jeebusekummardajad teda jumala eiramise pärast vaenavad ja kritiseerib loomisõpetuse sissetungi koolimajadesse.

Attenborough went further in his opposition to creationism, saying it was "terrible" when it was taught alongside evolution as an alternative perspective. "It's like saying that two and two equals four, but if you wish to believe it, it could also be five ... Evolution is not a theory; it is a fact, every bit as much as the historical fact that William the Conqueror landed in 1066."

10 käeulatuses olevat ulmelist vidinat

New Scientist'is on välja toodud kümme ulmelist tehnikavidinat või tehnoloogilist läbimurret, mis võiksid lähima 30 aasta jooksul meie elu põhjalikult muuta samamoodi, nagu on muutnud elu võrreldes 30 aasta taguse ajaga näiteks mobiiltelefonid ja internet.

Nähtamatus, portatiivne sisemiste vigastuste ravija, sinu (liikumis)energiast akusid täitvad tehnojublakad, igapäevastuvad kosmoselennud, vee all hingamise võime ja nii edasi 8-)

Vaata ka:

Avastused, mis muudaksid maailma

Selgusid USA kirjanduskriitikute auhinna finalistid

Selgunud on autorid/raamatud, kelle seast valitakse välja 2008. aasta National Book Critics Circle auhinna võitjad.

Tegemist on iga-aastase maineka auhinnaga, mida jagab välja praegu ligikaudu 900 aktiivset kirjanduskriitikut ühendav mittetulundusorganisatsioon National Book Critics Circle ja millega tõstetakse esile inglise keeles ilmunud kirjandust ja arvustusi.

Ilukirjanduse kategoorias rebivad sel aastal priisi nimel Roberto Bolaño 2666, Marilynne Robinsoni Home, Aleksandar Hemoni The Lazarus Project, M. Glenn Talyori The Ballad of Trenchmouth Taggart ja Elizabeth Strouti Olive Kittredge.
Hemoni romaani olen ma lugenud ja see väga head muljet ei jätnud, Bolaño suurteosega ma just alustasin ja kuna läbitud on vaid ca 30 lehekülge ning ees veel ca 900, siis ei oska esialgu midagi asjalikku kosta, ent algus on siiski paljutõotav... teiste finalistidega lähitutvus puudub...
Raamatuauhinna kõik lõpuvalitud on kirjas siin ja parimatest parimad kuulutatakse välja 12. märtsil.

Möödunud aastal valiti ilukirjanduse kategoorias võitjaks Junot Díazi superhea The Brief Wondrous Life of Oscar Wao.

Vaata ka:

Aleksandar Hemon - The Lazarus Project
Junot Díaz - The Brief Wondrous Life of Oscar Wao

Üksik ajurakk võib säilitada mälestust

LiveScience vahendab ajakirjas Nature Neuroscience avaldatud teadustööd, milles tehti laborihiirte abiga kindlaks, et lühiajalisi mälestusi võivad eneses ajutiselt talletada ka üksikud ajurakud.
The fleeting memories, found in mice brains, are held in the most highly evolved part of the brain in a manner akin to the nonpermanent working memory of a computer.
"It's more like RAM [random access memory] on a computer than memory stored on a disk," said Don Cooper, assistant professor of psychiatry at the University of Texas Southwestern Medical Center. "The memory on the disk is more permanent and you can go back and access the same information repeatedly. RAM memory is rewritable temporary storage that allows multitasking."

Vale kestab kauem

John Harlow ja Sara Hashash kirjutavad Times Online'is Southamptoni ülikooli psühholoogi Aiden Greggi töörühma katsetest, mis näitavad, et inimeste vastused on 85% juhtudest tõde rääkides lühemad ja valejuttu ajades pikemad, milline leid annab võimaluse muuta valedetektoreid senisest täpsemaks.

Experts say the average person tells three lies in a 10-minute conversation, plus a wide range of minor omissions, exaggerations and bluffs. The average listener, however, can only spot fibs around 54% of the time, according to Gregg.

Vaata ka:

Mõtetelugemises tehti oluline läbimurre

Cormac McCarthy - No Country for Old Men

He did close his eyes. He closed his eyes and he turned his head and he raised one hand to fend away what could not be fended away. Chigurh shot him in the face. Everything that Wells had ever known or thought or loved drained slowly down the wall behind him. His mother's face, his First Communion, women he had known. The faces of men as they died on their knees before him. The body of a child dead in a roadside ravine in another country. He lay half headless on the bed with his arms outflung, most of his right hand missing. Chigurh rose and picked up the empty casing off the rug and blew into it and put it in his pocket and looked at his watch. The new day was still a minute away.

No Country for Old Men on USA kirjaniku Cormac McCarthy 2005. aasta romaan, mille pealkiri pärineb William Butler Yeatsi poeemist Sailing to Byzantium (That is no country for old men. The young/In one another's arms, birds in the trees/- Those dying generations - at their song,/The salmon-falls, the mackerel-crowded seas,/Fish, flesh, or fowl, commend all summer long/Whatever is begotten, born, and dies./Caught in that sensual music all neglect/Monuments of unaging intellect.) ja mille põhjal vendade Coenite poolt tehtud film korjas 2008. aastal kokku neli Oscarit.
Romaani tegevus leiab aset 80ndatel aastatel USA/Mehhiko piiril, kus tapatalguks muutunud narkotehing vallandab suhteliselt idülliliselt rahulikus piirkonnas verised sündmused, mille peategelasteks on II ilmasõja veteran ja enese hinges ja mälus üht valusat sõjahaava kaasas tassiv maakonnašerif Ed Tom Bell, kel kanda raamatus minajutustaja roll; sotsiopaadist põhimõttekindel salapärane tapamasin Anton Chigurh (You cant make a deal with him. Let me say it again. Even if you gave him the money he'd still kill you. There's no one alive in this planet that's ever had even a cross word with him. They're all dead.); kolmekümnendates eluaastates Vietnami sõja veteran Llewelyn Moss ja ta 19-aastane naine Carla ning hoolimatult amokki jooksvat Chigurhit mahatapma saadetud palgamõrtsukas Carson Wells.
Raamatu tegelaskujudest on kindlasti värvikaim ja huvitavaim armutu, ent samas intelligentne ja omalaadsete esteedikalduvustega Chigurh, kes oleks justkui kinolina jaoks kirjutatud, ent nõrku ja sisutuid tegelasi ses raamatus ei olegi.
No Country for Old Men on minimalistlikule ja õigekirjale sülitavale stiilile vaatamata küllaga meeldejäävaid detaile ja süvitsiminevaid kõrvalvärvinguid pakkuv romaan halbadest, traagiliste tagajärgedega valikutest ja valikuvabaduse sagedasest näilisisusest ja suutmatusest kas siis väliselt või tõepoolest aina kiiremalt kulgeva ja jõhkrama tegelikkusega kohaneda (I dont know. I used to say they were the same ones we've always had to deal with. Sameones my grandaddy had to deal with. Back then they was rustlin cattle. Now they're runnin dope. But I dont know as that's true no more. I'm like you. I aint sure we've seen these people before. Their kind. I dont know what to do about em even.) ja deemonitest, kellega meil tuleb rinda pista mälestustes ja reaalses maailmas.
Üsna üllatava kuluga romaan on, tuleb tõdeda, sest avakolmandiku järgi eeldaks justkui lõpplahenduseks suhteliselt tüüpilist hea ja kurja võitlust, ent ees ootab sind hoopis muu, hoopis elulisem arendus ja finaal.
Kui romaani No Country for Old Men peaks iseloomustama ühe sõnaga, siis oleks see sõna võimas (ingliskeelne powerful kõlab muidugi veel paremini) - McCarthy raamat imeb sind endasse, selle ülivägivald ei jäta külmaks, ent ometi pole ajutükke lugejale näkku pritsiv "laibaloenduril jääb numbreid puudu" vägivald ses romaanis mitte eesmärk, vaid vahend, see Petri tass, millel inimsuhete ja -olemuse kultuur kõige paremini elama ja enda saladusi avama hakkab, kõik see on kui rusikalöök näkku ja üldse on kogu see raamat... kuidas'nd öelda... Adam Mars-Jones kirjutas kunagi Observer'is antud kirjakamakat lahates, et as a prose stylist, Cormac McCarthy is like a man who spends hours in front of the mirror getting his hair to sit just right but will break your jaw if you tell him he's beautiful... vot nii ongi.
Üks pall jäi romaanil minu jaoks maksimumist puudu - ennekõike jäid häirima mõned leheküljed, mis oleks vast võinud välja jääda, mis torkasid silma, sest kõik muu kandis ja vedas nii hästi... lisaks mängis McCarthy Belli viimase paarikümne lehekülje ilmaanalüüsi tugevasti "vanasti oli rohi rohelisem" kalda poole kallutades väga ohtlikult piiril, kus ühele poole jääb ilukirjanduslikult meisterlik karakteriavamine ning teisele poole minusugusel lugejal kulmu kortsu ajav autori isiklik halvastivarjatud soov jutlust pidada... no suhteliselt napilt, ent siiski jäi asi õigele poolele seda piiri ;-)
Coenite filmi ma näinud ei ole, ent kuuldavasti järgib see raamatu sündmusi üsna truult... see jäi küll silma, et kui McCarthy Chigurh on sinisilmne (Eyes blue as lapis. At once glistening and totally opaque. Like wet stones.), siis Javier Bardemi pruunisilmsust ei hakatud filmi tarbeks läätsevarjutama... aga see on tegelikult vaid üsna ebatähtis detail, muidugi... vaatan vast ikka filmiversiooni ka ära, kui ette satub.
Äsja tõi Varrak müüki McCarthy 2007. aastal Pulitzeri võitnud teose The Road, mis kannab eesti keeles nime Tee, mis on minu hinnangul autori seni tõenäoliselt parim teos (jah, kriipsu võrra isegi parem kui No Country for Old Men), mida ma seega samuti igati enesele soetada ja läbilugeda soovitan.

9/10

Vaata ka:
Cormac McCarthy - The Road

Kui arvutamine kohe üldse ei suju

Laura Spinney selgitab New Scientist'is, miks mõned inimesed ei ole võimelised sooritama veatult isegi elementaarseid matemaatilisi tehteid, kuigi kõigis teistes ainetes on neil head või isegi eeskujulikud õpitulemused, ehk siis tutvustab meid lähemalt düsleksia lähisugulase düskalkuuliaga.

Welcome to the stressful world of dyscalculia, where numbers rule because inhabitants are continually trying to avoid situations in which they have to perform even basic calculations. Despite affecting about 5 per cent of people - roughly the same proportion as are dyslexic - dyscalculia has long been neglected by science, and people with it incorrectly labelled as stupid. Now, though, researchers are starting to get to the root of the problem, bringing hope that dyscalculic children will start to get specialist help just as youngsters with dyslexia do.

Mis muudab mõne inimese ellujääjaks?

Newsweek avaldab katkendi Ben Sherwoodi raamatust The Survivors Club: The Secrets and Science That Could Save Your Life, milles mõtiskletakse selle üle, miks mõned inimesed jalutavad pärast lennuõnnetusse sattumist omal jalal minema ja tunnevad end ka pärast töökaotust stressivabalt, ja küsitakse, kas seda saab seletada ainult juhusega.

If you want to test yourself, take a quick look at this domain name sometimes used by stress researchers: www.opportunityisnowhere.com.
What do you see? For many people, the web site seems discouraging: opportunity is nowhere. But others see the exact opposite: opportunity is now here. When it comes to hidden messages, lucky people perceive more of the world around them. "It is not that they expect to find certain opportunities, but rather that they notice them when they come across them," Wiseman writes in his book "The Luck Factor." This ability (or talent) "has a significant, and positive, effect on their lives."

Koos kustutatud veebilehtedega kaob ka ajalugu

David Smith vahendab Observer'is Suurbritannia Raamatukogu juhi Lynne Brindley hoiatust, et iga kustutatud internetileheküljega kaob päästmatult tükike ajaloost ning seega tuleks digitaalse tumeda ajastu tekke ennetamiseks veebiinfot senisest oluliselt efektiivsemalt säilitada.

Writing in today's Observer, Brindley cites two examples of losses overseas. When Barack Obama was inaugurated as US president last week, all traces of George Bush disappeared from the White House website, including a booklet entitled 100 Things Americans May Not Know About the Bush Administration, which is no longer accessible.
There were more than 150 websites relating to the 2000 Olympics in Sydney, she continues, but these, too, vanished instantly at the end of the games and are now stored only by the National Library of Australia.

Kõige hullemad tööd teaduses

Popular Science on välja valinud 11 kõige jubedamat tööd teadusvallas ning kui sa oled alati tahtnud, et sul lastest saaksid teadlased, siis loe see nimekiri läbi, sest puhta laboritöö ja elegantse ajuderagistamise asemel võib neid ees oodata hoopis näiteks ahviseksi jälgimine (Consider Dana Pfefferle, a researcher at the German Primate Center in Göttingen, who spent two years counting monkey thrusts at Gibraltar’s Upper Rock Nature Reserve to find that when the female screamed during mating, the male partner climaxed 59 percent of the time), rotipüüdmine (The Duke University professor of surgical sciences, who in 2007 helped suss out why humans have an appendix (it protects beneficial bacteria), now fishes the wriggly vermin out of traps in and around Durham, North Carolina, for an ongoing study on hygiene) või kaanikogumine (In the past decade, Siddall has led leech walks everywhere from Argentina to Thailand. In Madagascar during the rainy season, he says, the forest floor comes alive. “You can collect hundreds on your body just over one walk.”) ;-)

Väike edusamm teleportatsiooni vallas

LiveScience teatab, et kuigi Star Treki stiilis teleportatsioon on endiselt ulmeteema, õnnestus Marylandi ülikooli teadlastel ometi kaugsiirdamist sammukese võrra reaalsemaks muuta - ühelt aatomilt suudeti infot edastada teisele, meetri kaugusel asuvale aatomile.

In the Jan. 23 issue of the journal Science, the scientists report that, by using their protocol, atom-to-atom teleported information can be recovered with perfect accuracy about 90 percent of the time — and that figure can be improved.

Lovelock: viimane võimalus päästa inimkonda

Sel suvel juba 90ndat sünnipäeva tähistav ja kosmosereisi plaane pidav Gaia hüpoteesi autor James Lovelock ennustab New Scientist'ile antud intervjuus, et käesoleva sajandi lõpuks on suurem osa inimkonnast kliima ülikiire soojenemise tõttu maamunalt kadunud (I think it's wrong to assume we'll survive 2 °C of warming: there are already too many people on Earth. At 4 °C we could not survive with even one-tenth of our current population), ent toob samas välja tema hinnangul viimase võimaluse hukku vältida.
There is one way we could save ourselves and that is through the massive burial of charcoal. It would mean farmers turning all their agricultural waste - which contains carbon that the plants have spent the summer sequestering - into non-biodegradable charcoal, and burying it in the soil. Then you can start shifting really hefty quantities of carbon out of the system and pull the CO2down quite fast.

Vaata ka:
Stern: Parim aeg roheliseks revolutsiooniks

Võimatute illusioonide võimatu kunst

Stephen L. Macknik ja Susana Martinez-Conde tutvustavad Scientific American'is võimatute kujundite ideest välja kasvanud võimatuid skulptuure (Unlike classic monuments – think of the Lincoln monument - which can be perceived by either sight or touch, impossible sculptures can only be interpreted (or misinterpreted, as the case may be) by the visual mind) ning vastav veebigalerii on tõepoolest vaatamist ja imetlemist väärt.

Ülalolev foto kujutab enesest Andrew Lipsoni ja Daniel Shiu poolt loodud "legoversiooni" M. C. Escheri kuulsast Relativity'st.

Kas rohelised ettevõtted elavad majanduskriisi üle?

Bryan Walsh uurib Time'is Abu Dhabis toimunud Maailma Tulevikuenergia Tippkohtumise klantsoptimismi taustal, kuidas on globaalne majanduskriis mõjutanud loodustsäästva energeetika vallas tegutsevaid ja muidu rohelise suunitlusega ettevõtteid ning leiab, et kuigi lühemas perspektiivis pole antud sektoril hõisata eriti miskit, on ajas kaugemale ettepoole vaadates põhjust ka optimismiks.
But despite short-term forecasts that could leave their balance sheets a sea of red, the general mood in Abu Dhabi was as sunny as the weather. That's because in the long term, developers of renewables know they'll win. Climate change aside, the simple fact that energy demand will continue growing rapidly once the downturn has ended means that new supplies will be needed. And no one — including oil giants of the Middle East — believe that fossil fuels alone will meet that gap.

Vaata ka:

Majanduskriis võib anda ökoautodele valusa laksu

Stern: parim aeg roheliseks revolutsiooniks

Maailmapanga endise juhi Nicholas Sterni hinnangul on just praegu käes õige hetk viia maailmamajanduses läbi roheline revolutsioon, ent sellega tuleks kiirustada, sest suurte muudatuste elluviimiseks on aega vaid napid kolm kuni neli kuud, vahendab New Scientist.

Stern believes low-carbon technologies have the potential to bring nations out of the recession and fuel economic growth that will be sustainable in the long-term, transforming society in as striking a way as railways and information technology did in previous centuries.

Uus blogileid: Superuseless Superpowers

Komistasin just juhuslikult lahedale blogile nimega Superuseless Superpowers, kus tutvustatakse erinevaid supervõimeid, millest nende kandjale pehmelt öeldes eriti kasu pole.
Näiteks selliste supervõimete, nagu kuulikindlus kolmeteistkümnendale kuulile (Bang. Bang. Bang. Bang. Bang. Bang. Bang. Bang. Bang. Bang. Bang. Bang. Boink.) või ultralühimaa teleportatsioon (This unamazing power lets you teleport up to one inch away. When done in rapid succession, it gives that old-timey stop action feel.) omamine ajaks ikka vihaseks küll, ma arvan ;-)
Siganaljakas asi :-D

Uuring: rassismi on võimalik ravida

Brandon Keim vahendab Wired'is Browni ülikooli uurija Michael Tarri katseid, mis näitavad, et inimeste rassistlikke eelarvamusi on võimalik lihtsate meetoditega ja lühikese ajaga oluliselt vähendada.
"Any time you can get people to treat people as individuals, you reduce the effect of stereotypes," said Brown University cognitive scientist Michael Tarr, "It won't solve racism, but it could have profound real-world effects."

Kuidas eristada masinat inimesest?

Colin Barras uurib New Scientist'is, milliseid meetodeid on lisaks teada-tuntud Turingi testile olemas eristamaks masinat inimesest ja kui lähedal on tehismõistus selliste testide ärapetmisele.

Few humans would begrudge a machine due praise for passing any of these tests. But acknowledging the consequences of passing a Turing test are a little harder to stomach.
Cognitive scientist Stevan Harnad at the University of Southampton, UK, points out that we should be open minded enough to recognise the truth of such a result, and not dismiss it as a "trick":
"AI is not a party game, the game was just a metaphor," he says. "If a machine can prove indistinguishable from a human, we should award it the respect we would to a human - we should accept that it has a mind."

Vaata ka:

Millal muutuvad masinad inimesest targemaks?

3D televisioon on saamas reaalsuseks

Guy Clapperton teatab Guardian'is, et 3D televisioon on juba saamas reaalsuseks ning kuigi esialgu pole selge, kas sa saad tulevikus kodus kolmemõõtmelist pilti nautida spetsiaalsete prillide abil või ilma nendeta, tuleb sul uus telekas ikkagi osta.
What's certain, and appears to be agreed by all players, is that the consumer doesn't want to be caught in yet another format war. In an ailing economy it's by no means certain that consumers will be willing or able to buy expensive new kit even if they want to - especially if there's a risk of buying the wrong £2,500-plus set. 3D TV has everything to play for - but everything to lose too.

Obama ametissevannutamine orbiidiltvaadatuna

Popular Science on vaatamiseks välja pannud Ameerika Ühendriikide värske presidendi Barack Obama ametissevannutamise ajal maailma kõige võimsama kommertssatelliidi GeoEye-1 poolt tehtud fotod.
GeoEye-1’s optics allow it to discern objects about 16 inches in size, or about the size of home plate. You might notice, though, that the people in these photos look smaller than they should at that resolution. That’s because current U.S. Licensing restrictions require that the GeoEye-1’s images be resampled to roughly 19.6-inch ground resolution. Boo that.
Täisilus saab neid fantastilisi jäädvustusi vaadata siin ja siin.

Akupunktuur aitab peavalu vastu

...või siis täpsemalt öeldes aitab peavalu vastu nii korrektselt sooritatud akupunktuur kui ka ses protseduuris kasutatud nõelte suhteliselt suvaline nahkatorkamine, vahendab CBC kahe eraldiseisva varasemate uuringute koondanalüüsi tulemust.

"Much of the clinical benefit of acupuncture might be due to non-specific needling effects and powerful placebo effects, meaning selection of specific needle points may be less important than many practitioners have traditionally argued," said Klaus Linde, a complementary medicine researcher who led the reviews.

U2 uus lugu

Selline on siis U2 värske esiksingel Get on Your Boots märtsi alguses müüki tulevalt albumilt No Line On The Horizon.
The president of the company (Bono, muidugist) is singing better than ever and the tracks are wildly innovative. I would never have thought things would have gone this way. I believe, well, rock'n'roll has been reinvented one more time, teatas U2 produtsent Daniel Lanois möödunud aasta lõpus... no maitianüüd... sellest loost küll mingisugust rokenrolli uut hingamist ei paista....
Minu jaoks jäävad U2 hiilgeajad siiski 80ndatesse pluss veel Achtung Baby ja Zooropa ning pärast seda on välja tulnud sellised albumid, mida ma enesele enam soetanud ei ole.
Aga muidugi on võimalik, et Get on Your Boots on tegelikult plaadi kõige kehvem lugu ja ülejäänud on puhas kuld ja albumit tervikuna kuulates sobitub isegi antud muusikapala sinna imehästi ja tundub imelahe olevat :-)

Kuidas surid välja dinosaurused?

Nature tutvustab Belgia uurijate teadustööd, millest ilmneb, et aina laiemat poolehoidu võitev arvamus, et dinosaurused surid ca 65 miljoni aasta eest välja pikema aja vältel ning mainitud perioodil neile viimase hoobi andnud globaalse mastaabiga sündmus (tõenäoliselt meteoriidilöök) andis juba rängalt vähenenud populatsioonidele vaid viimase hoobi, ei pruugi siiski vastata tõele, ning värskete leidude valguses paistab siiski, et vähemalt ühes regioonis polnud hiidsisalikel enne saatuslikku üleilmset laksu viga suurt miskit.

Reporting in Naturwissenschaften, Pascal Godefroit at the Royal Belgian Institute of Natural Sciences and his colleagues describe fossils found in northeastern Russia that suggest dinosaurs were not in decline at all. Although dinosaur fossils have already been found in the Arctic, the new find is unique because of its age: Godefroit and his team have dated the beds at between 68 million and 65 million years old — just before the time of the extinction.
"We found that there is no indication that the biodiversity of dinosaurs decreased just before the [extinction] event," says Godefroit.

Vaata ka:

Imetajate evolutsioonilise võidukäigu taga ei ole dinosauruste väljasuremine

Miks mehed on edukamad dieedipidajad

Jeffrey Kluger selgitab Time'is värske teadusuuringu põhjal, miks juhtub sageli nii, et üheskoos dieeti pidama hakkavatest abikaasadest osutub edukamaks just nimelt mees.

Well, guess what, guys? It's not your steely resolve or your trips to the gym or your superior genes that are entirely behind it. It might just be your brain.

See teadusuuring oli muidugi üsna karm... ma ütleks isegi, et päris ebainimlik piinamine ;-)

Kirjanik mõisteti Tai kuninga solvamise eest vangi

Tais mõisteti kolmeks aastaks vangi Austraalia päritolu kirjanik Harry Nicolaides, keda süüdistati riigi kuninga solvamises tema 2005. aastal ilmunud romaanis Verisimilitude, teatab Sophie Tedmanson Times Online'is.

Esialgu määras kohus kirjanikule koguni kuueaastase vanglakaristuse, ent kuna juba neli kuud pärast augustis Bangkoki lennujaamas arreteerimist vanglas veetnud Nicolaides tunnistas end süüdi, lühendati vangistust poole võrra.

Nicolaides is a frequent visitor to Thailand, where he worked as a university lecturer and resided from 2003-2005.
He has described his novel as a commentary on political and social life of contemporary Thailand. A Thai website described the book as an "uncompromising assault on the patrician values of the monarchy". It has been reported only seven copies of the book have been sold.

Sergei Lukjanenko külastab Eestit

Kirjutavad, et 29. jaanuaril külastab Eestit tuntud vene ulmekirjanik Sergei Lukjanenko, kelle populaarseimaks loomekogumiks on kindlasti Vahtkonna tetraloogia, kuhu kuulub muuhulgas nüüd ka eesti keeles saadaolev Öine vahtkond (originaalis Ночной Дозор, 1998).

Lukjanenko on minu jaoks oluline kirjanik, ent tema parimad päevad jäävad minu hinnangul siiski 90ndatesse aastatesse, mil ilmavalgust nägid näiteks sellised suurepärased asjad nagu Атомный сон, Мой папа — антибиотик, Мальчик и тьма, Звёзды — холодные игрушки, Холодные берега, Близится утро... see on kõik puhas kuld, mida mitu korda üle lugeda ja nautida saab.

Ma üldiselt soovitan kirjaniku loomingu ja tema avaliku, kirjandusvälise elu lahus hoida, ent antud kohtumisele tõttaja võiks silmas pidada, et autor ise põhjendab oma külaskäiku sooviga õnnitleda hea töö ja õigeksmõistva kohtuotsuse puhul Öise Vahtkonna liikmeid.

Ma ei tea, mis mansa see Lukjanenko visiiti korraldav Impressum on, ent isiklikult ei kavatse ma küll üritusele minna, sest sellel on väga tugev poliitiline hais küljes... autorile soovin siiski igati edu ja loodan, et see kõige parem raamat on veel kirjutamata :-)
Ma loodan ka, et ametnikele ei tule pähe "head mõtet" Lukjanenkole viisaandmisest keelduda - meil on ikkagi demokraatlik, sõnavabadust ja arvamuste paljusust pooldav/võimaldav riik, eks ole?

Kaheksa tööriistakasutajat looma- ja linnuriigist

Wired on ühte kogunud kaheksa tööriistu kasutavat looma- ja linnuliiki ja illustreerib nende oskusi ka vastava pildi- ning videomaterjaliga.
Kui veel üsna hiljuti oli väga laialt levinud valearusaam, et tööriistakasutus on kõigist liikidest omane vaid inimesele, siis viimastel aastakümnetel on leitud hulganisti vastupidiseid tõended... üks viimastest, näiteks, mis siia loetellu pole jõudnud, puudutab Boa Vista kaputsiinahve.
Ülalasuvas videolõigus saab jälgida, kuidas kasutab tööriista üks taibukas Uus-Kaledoonia vares.

Lahkuv NASA juht usub maavälist elu

Maggie McKee kirjutab New Scientist'i teadusblogis NASA ametist lahkuva juhi Mike Griffini lahkumiskõnest, milles mees võttis oma ametiaja kokku (At the all-hands meeting, delivered live on NASA TV, Griffin reflected little on his role at NASA's helm, but he did defend his decisions as logical ones. "I am, despite what you read on the blogs, not actually an idiot," Griffin said.), avaldas lootust, et hoo sisse saanud marsi- ja kuuprojektid jätkuvad ning näitas üles optimismi maavälise elu küsimuses ("I would be very surprised if we didn't find life elsewhere, and frankly I expect to live to see it," Griffin said. "I would be surprised to find that life never originated on Mars, and I wouldn't be terribly surprised to find dormant or quiescent life underground.").

Vaata ka:

Marsil võib siiski olla elu

Robert Charles Wilson - Axis

In the dream he talked about the Hypotheticals. The Hypotheticals aren't people, Lise, you must not make that mistake. They are a network of more or less mindless machines, we suspect, but is that network aware of itself? Does it have a mind, Lise, the way you and I do? If it does, every element of its thought must be propagated over hundreds or thousands of light-years. It would see time and space very differently than we do. It might not perceive us at all, except as a passing phenomenon, and if it manipulates us it might do so at an entirely unconscious level.

Like God, Lise in her dream suggested.

Like blind God.

2007. aastal ilumunud Axis kujutab enesest järge 2006. aastal Hugo auhinna võitnud ulmeromaanile Spin.
Suurepärases ja hugostamist igati väärinud Spin'is katavad tundmatud maavälised jõud, keda hakatakse kutsuma Hüpoteetilisteks, Maa aegruumi moonutava membraaniga, mis eraldab planeedi ülejäänud universumist nii ruumiliselt kui ka ajaliselt - iga Maa sekundiga möödub mujal universumis 3,17 aastat, iga Maa päevaga 274.000 aastat, iga Maa nädalaga 1,9 miljonit aastat, iga Maa kuuga 8,3 miljonit aastat, iga Maa aastaga 100 miljonit aastat...
Muuhulgas annab aja oluliselt kiirem kulg väljaspool kaitsekilpi inimkonnale võimaluse viia ellu Marsi maasarnastamise suurprojekt, mille õnnestumisest saadakse selge märk päeval, mil Maale saabub esimene naaberplaneedi esindaja, kes toob muude teadmiste/oskuste kõrval kaasa ka Hüpoteetiliste uurimise käigus tekkinud ootamatu kõrvalprojekti - viisi tõsta inimese elukestvust ligikaudu neljandiku võrra.
Spin'i lõppedes lubatakse Maa taas reaalaega, kuigi planeedikate kaitseb seda endiselt vahepeal loomulike looduslike protsesside käigus ülipaisunud Päikese kõrvetava kuumuse eest... lisaks avatakse inimkonnale tee teistele planeetidele.
Axis'e sündmused toimuvad umbes 30 aastat hiljem võõrplaneedil, mida kutsutakse Ekvatooriumiks või siis lihtsalt Uueks Maailmaks, kus inimkond on end suhteliselt lühikese ajaga kenasti sisse seadnud.
Ei tahakski sisust eriti palju rääkida, sest Wilsonile omaselt avavad loo seisukohast olulised detailid end aegamisi, ent lühidalt öeldes on tegemist omalaadse quest'iga, milles osalejatel kõigil on selleks erinevad põhjused, mis siiski kõik ühel või teisel viisil seotud Hüpoteetilistega, kelle kohta selgub romaanis nii mõndagi uut, ent kindlasti mitte lõplik tõde.
Axis'est rääkides tuleb nentida, et romaan langes triloogiate keskmise raamatu tüüplõksu -tervikut üritati üles ehitada esimese osa ideedele ja sisule, samas kui uut on romaanis suhteliselt vähe ja teost ei suudeta lõpetada ei kannatamatult järgmist osa ootama sundiva poolekslõikega ega tegelikult ka rahuldust pakkuva ja üllatava lõpplahendusega.
Raamatus oli palju tagasivaateid esimesse romaani, samuti selgitusi, mis mõeldud inimesele, kel Spin lugemata... raske öelda, kas Axis'est alustades antud triloogiat ikka nautida saab... mind need kordused ja pidevad tagasivaated õige pisut häirisid, ent ma ka muidugi lõpetasin Spin'i lugemise alles hiljuti.
Wilsoni tugevused Axis'es on samad, mis peaaegu kõigis ta romaanides - hea ilukirjanduslik tase, intelligentne ja teaduslikult pädev ja intrigeeriv tekst ning oskus suurte teemade kõrval usutavalt ja kaasahaaravalt kujutada ka inimestevahelisi suhteid ja nende maailmakõiksuse mastaabis ideedega mängimise kõrval üliväikeseid võite ja tragöödiaid.
Antud romaanirida on Wilsonil plaanitud kolmeosaliseks - kahe olemasoleva raamatu sündmused peaks kokku võtma romaan Vortex, mille ilmumisajast pole siiski seni võimalik veel infot leida.
Üldiselt olen ma Vortex'i suhtes ettevaatlikult optimistlik, sest stardiplats on väga hea ja Wilson on nii kõva kirjamees küll, et suudab sarja superhüpertasemel kokku keevitada... aga elame-näeme, muidugi...
Sel suvel tuleb müüki Wilsoni uus, sarjaväline romaan Julian Comstock: A Story of the 22nd Century, mis on juba valmiskirjutatud ja äratoimetatud, nagu Wilsoni blogi lugedes aru võib saada.
Kokkuvõtteks - Axis on täitsa kobe ja igati lähemat tutvumist vääriv ulmeromaan, ent kindlasti pole tegemist Wilsoni parima saavutusega ja Spin peaks ikka enne Axis'e juurde asumist olema läbi loetud.

7/10

Vaata ka:
Robert Charles Wilson - Spin

Järgmine peatus - kosmos

Joseph Dunn teavitab Times Online'is briti teadlaste läbimurdest, mis toob kübekese lähemale esialgselt kosmoseteaduse ühe rajaja Konstantin Tsiolkovski ja hiljem ulmekirjaniku Arthur C Clarke'i poolt välja käidud kosmoselifti idee, ning annab ülevaate selle kosmosesse tõusmist oluliselt muutva mõtte arengust.

Vaata ka:
Jaapanlased tahavad ehitada kosmoselifti

Miks me ei jõua lähisajanditel tähtedeni

Seth Shostak kirjutab World Of Technology blogis inimkonna püüdlustest Maalt välja tungida ja selgitab, miks ei ole vaatamata meile ulmekirjanduse ja edukate kosmosemissioonide kaudu salamisi sisse istutatud lootustele (Our anticipation of an interstellar destiny is not merely the consequence of too many couch-hours spent watching Spandex-suited astronauts in Star Trek, Star Wars, or Futurama. It's been a subtext of our space program) vähemalt kombatavas tulevikus reaalne inimeste saatmine lähimate tähtedeni.

Muuhulgas tuletab Shostak meelde, et lootus inimesi universumi avarustesse toimetavate senisest oluliselt kiiremate kosmoselaevade loomisest ei ole eriti reaalne, sest tegelikkus räägib paraku hoopis teistsugust keelt (Let's look at some numbers. Von Braun's V-2 rockets crossed the English Channel at 1 mile per second. NASA's New Horizons mission to Pluto - the fastest spacecraft ever launched - is headed to this erstwhile planet at 10 miles per second. That's an order-of-magnitude improvement after 70 years), mistõttu on järgnevatel sajanditel oluliselt tõsiseltvõetavam süvakosmose uurimine hoopis virtuaalsel teel (The technology that can propel us virtually into deep space is quickly outstripping the technology that can propel our protoplasm there. So while we envision our 23rd century descendants cruising the Milky Way in search of other beings or fresh real estate, my guess is that we'll send small robots instead - extensions to our neurons that can be both cheap and expendable).

David Gemmell Legend fantaasiaauhind

Alison Flood kirjutab Guardian'is David Gemmell Legend fantaasiaauhinnast, mis on ellu kutsutud mälestamaks 2006. aastal surnud fantasykirjanikku Gemmelli ja parandamaks fantaasiakirjanduse mainet.
Auhinna võitja selgitavad välja veebilehe külastajad, kes saavad praegu anda oma hääle 69 erinevale teosele, mille hulgast 5 populaarsemat asuvad aprillist omakorda omavahel võistlema.
Suure kisa ning kära saatel kuulutatakse enim hääli saanud fantasyromaan viimaks välja 19. juunil.
Kolme nädalaga on oma eelistusest teada andnud tublisti üle 3000 inimese 40 erinevast riigist ja, mis seal salata, tulevase võitja kasuks olen ühe kliki teinud ka ma ise :-)